Erinevate uuringute[1] andmetel peab iga kümnes inimene elukaaslase füüsilist korrale kutsumist lubatavaks. 22% täiskasvanutest peab aga perevägivalda pere siseasjaks ning 54% peavad ohvrit vägivallas osaliselt süüdlaseks. Iga viies eesti elanik on kokku puutunud lähisuhtevägivalla temaatikaga, mis peaks justkui näitama, et inimeste hoiakud võiksid olla perevägivalla osas midagi muud. On väga tavapärane, et esimese asjana süüdistatakse perevägivalla ohvrit. „Miks ohver ei lahku, kui tal halb on?“ Tihti on kommentaarid „mina küll lahkuksin, kui keegi minuga halvasti käitub“, „eks ta ise pidi ikka midagi tegema, et vägivallaga asi lõppes“ või „see naine tahab vaid tähelepanu“, „minu peres oli ka vägivald, aga ikka kasvasin normaalseks inimeseks“ jne. Sellest johtuvalt võib ohvril olla tunne, et teda nagunii ei usuta ning tunneb end ise süüdi.
Tänasel rahvusvahelise naistevastase vägivalla päeval jagan teiega paari levinumat müüti vägivaldse suhte kohta:
„Miks ei lahkuta suhtest, mis halb on?“
See ei ole nii lihtne. Ohver võib olla emotsionaalselt, majanduslikult ja ka füüsiliselt (nt puude puhul) sõltuvuses oma partnerist. Tihtipeale valdab ohvrit ka surmahirm, kuna teda on ähvardatud tappa lahkumise korral. Kui kaaslane on mitmeid kordi olnud füüsiliselt vägivaldne, on alust arvata, et ta võibki ähvarduse täide viia. Lisaks tihtipeale manipuleeritakse lastega, majandusliku kitsikusse jätmisega ja lähedastele/lemmikloomadele viga tegemisega.
„Mehel on lapsepõlvetraumad, sellepärast on ta katki ega oska teisiti.“
Mitte kunagi mitte kellegi lapsepõlvetraumad ei ole õigustuseks olla teise suhtes vägivaldne. See on manipuleerimine kaaslasega, et kehtestada oma võimu teise üle. Iga üks vastutab oma käitumise eest ise.
„Mees lubas muutuda ja on nõus isegi paariteraapiasse minema.“
Paariteraapia on lähisuhtevägivalla puhul keelatud. See on teaduslikult tõestatud, et paariteraapias ohver avaneb, millest vägivallatseja saab vaid indu ja manipuleerimisvahendeid juurde. Lisaks on sagedased olukorrad, kus pärast paariteraapiat vallandub veel hullem vägivald. Oskuslik manipulaator ja ebapädev terapeut võib tekitada olukorra, kus ohver saab taasohvristatud ja signaali, et tema käitumine peab muutuma, mitte vägivallatseja oma. Vägivallale ei ole MITTE KUNAGI ÕIGUSTUST!
„Tema ei saa olla vägivallatseja, ta on oma lastele nii hea isa.“
Lapsed armastavad oma vanemaid tingimusteta. Tegelikult on lapsed automaatselt kaaskannatajad, kui nad kasvavad kodus, kus esineb perevägivalda. Isegi siis, kui ema arvab, et lapsed ei kuule ega näe. Statistika järgi on lastel suurem tõenäosus sattuda ise vägivallatseja ohvriks või kasvada ise vägivallatsejaks, kui peres on vägivald. Lisaks on sellises keskkonnas kasvanud lastel suurem tõenäosus haigestuda erinevatesse haigustesse (nt. depressioon, südame-ja veresoonkonnahaigused).
„Ma ei ole vägivaldses suhtes, ta ei ole mind löönud.“
Tihtipeale vägivald areneb ajas. Ka vaimne vägivald, on vägivald! Manipulatsioonid, ebatsentsuured nimetused oma partneri suunal, liigne armukadedus, tööle/õppima mineku keelamine, sõprade ja perega suhtlemise takistamine, maha löömise ähvardused viitavad vaimsele vägivallale, mis võib eskaleeruda füüsiliseks vägivallaks. Lisaks tihtipeale ei peeta juustest sakutamist, asjadega loopimist vägivallaks, kuid tegelikkuses on see juba füüsiline vägivald.
Ohu korral julge otsida endale või oma tuttavale abi:
- Tel (24/7 tasuta): 116 006. Välismaalt helistades +372 614 7393
- Veebileht: https://www.palunabi.ee/
- E-post: kriisiabi@sotsiaalkindlustusamet.ee
- Inimkaubanduse ennetamise nõuandeliin +372 660 7320
- Vägivallast loobumise tugiliin +372 660 6077
- Eluohtliku olukorra puhul helista 112!
- NB! Kui tead, et sinu tuttava või naabri peres vägivallatsetakse, saad ka sina Politseisse kuriteoteate teha, sest vägivald on inimõigusi rikkuv kuritegu!
[1] https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/turvaline-elukeskkond/tohus-ennetustoo#lhisuhtevgivald