Kui suvel sai Varssavis käidud, siis Poola üllatas niivõrd positiivselt, et tekkis kohe tunne, et sinna riiki võiks veel reisida. Ei läinudki kaua aega mööda, kui avastasin WizzAiril hea pakkumise Krakowisse. Edasi-tagasi lennupiletid maksid 45.- Lisaks olid lennud sobivalt ühe Krakowis toimuva poolmaratoni toimumise ajal. Ja nii saigi kokku minu ideaalne reisiplaan.
Eks mu reisi highligh oligi see poolmaraton, mis toimus juba saabumisest järgmise päeval. Kohale jõudsime pigem hilja, siis esimesel õhtul peale poeskäigu ja majutuskohta minemise muud ei jõudnudki teha. Pühapäeva hommikul pidin varakult juba ärkama, et minna võistluskeskusse oma stardimaterjalidele järgi. Korralduse juures meeldis mulle see, et stardikoridoris sai koha võtta selle järgi, kuidas olid planeerinud oma lõpuaega. Võistlus ise oli mastaapne. Kokku osalejaid 18 000 ja 65 erinevast riigist. Kui stardipauk käis, olin mina aga alles wc järjekorras, aga sellest ei olnud üldse hullu, sest lõpuks kulus 17 minutit enne, kui sain stardijoone ületatud.
Pühapäeva varahommikul enne jooksu meie majutusasutuses, mis asus vanalinnas.
Siin staadionil oli siis võistluskeskus.
Kõikide 18 000 osaleja nimed siin. Pildil osutan enda omale.
Siin oli siis finiš.
Poolmaratoni rada ise oli väga mõnus. Enamasti lauge, no väga minimaalsed tõusud olid vahepeal. Rada läks läbi linna, sh vanalinna ja mööda Visla jõe kaldaid ehk et kogu linna nägin selle 2h jooksul ära (lõpuaeg tuli siis 2h 18min). Finiš oli samuti äge. Staadionis sees koos ägeda tuleshow saatel. Ilm oli ka täpselt õige. Ei olnud liiga palav ega ka külm, samas päike mõnusalt paistis. Igati positiivsed emotsioonid sellelt võistluselt (erinevalt Vilniuse poolmaratonist, mille rada oli mega raske).
Medal ja banaan. Tasus joosta. Tegelikult sai kingikoti ka, kus nt oli tasuta pääse Zakapone ühesse spasse ehk et ma pean veelkord Poola minema. Zakapone on olnud muidu to go listis küll..
Hea rada, head emotsioonid!
Pärast jooksu tegin kosutava uinaku ning õhtu poole läksime perega vanalinna jalutama. Esmalt tegime pilte Visla jõe ääres ning vaatasime ära linna sümboli, tuld purskava draakoni. Nimelt legendi järgi elas kunagi Krakówi linna lähedal Waweli mäe all koopas hirmuäratav draakon, kes sõi loomi ja nõudis elanikelt ohvriande. Kuningas lubas draakoni tapjale tasu ja oma tütre käe. Paljud rüütlid ebaõnnestusid, kuid nutikas kingsepp Skuba mõtles välja kavala plaani: ta täitis lambanaha väävliga ja jättis selle draakonile süüa. Draakon sõi sööda ära ning hakkas hirmsasti janu tundma. Ta jõi Visla jõest nii palju vett, et kõht läks lõhki ja ta suri. Nii päästis kingsepp linna ja sai kuningatütre endale.
Nautimas Visla jõe kallast.
Üks linna kindlus ja siis mina tuld purskava draakoniga. Tuld purskas ta kuskil iga 5min tagant.
Tuledes vanalinn oli samuti väga ilus.
Järgmisel päeval läksime ema ja emamehega Krakowi lähedal asuvasse soolakaevandusse, Wieliczka Salt Mine, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. See oli ka tegelikult üks põhjus, miks ma Krakowisse minna tahtsin. Pilet oli küll ligi 35.- aga see ekskurssioon oli oma raha igati väärt! Seal oli nii põnev ja palju elamusi, mis tekitasid mitmel korral wow efekti! Nt kõik skulptuurid, põrandad, kabeli seinad, lühtrid, maalid olid soolast. Kuigi meie laskusime alguses 380 trepiastet allapoole ning terve ekskursiooni ajal veel 500 astet (kokku 130m), siis jõudsime vaid 2.levelile, mis oli siis vaid 1% kogu soolakaevandusest. Kuigi see tundus juba nii suur, sest kogu see teekond oli 3km pikk. Ehk võite vaid ette kujutada, kui suur see kaevandus reaalsuses on.
Wieliczka Salt Mine ees.
Minu jaoks tundus veidi nii ulme, kui vana kaevandus see oli.
Kõik skulptuurid on seal sees tehtud soolast…
Vanasti kasutati kaevanduses hobuseid ja seal töötasid hobused, kes ei pruukinud kunagi päevavalgust näha 🙁
Esimesel pildil on näha, millistest trepiastmetest vanasti käidi, raske soolakott seljas. Teisel pildil on näha 7 pöialpoissi, kes on tehtud sinna laste lõbustamiseks.
Kaevanduse kõige ilusam koht. Seal on tehtud kõik, kõik soolast, k.a lühtrid.
Esimesel pildil veel seal suures kabelis poseerimas ja teisel on männipuust tehtud suur-suur ehitis. See oli mega massiivne. Kusjuures ma kahjuks enam ei mäletagi, mis selle point seal oli (oopsie).
Muidugi ei puudunud kaevandusest ka maa-alused järved. See oli vist 8m sügav, kui õigesti mäletan.
Äralennu päeval tegin ma veel hommikul ühe 6km taastava jooksutiiru mööda Visla jõekallast ning kiire jalutuskäigu veel vanalinna, et näha neid vaateid veelkord ka päevavalguses.
Viimased hetked Krakowi vanalinnas.
Vanalinnas ühel majal nägin Eesti lippu ka lehvimas.
Selline see kiire Krakowi linnatripp saigi. Minule ja mu perele igatahes väga meeldib ja meie soovitame. 😊
Siin veel üks ilus Krakowi vanalinna vaade rooftop restoranist.
Reisimisteni!
Merli