Täna hommikul kiskus asi jälle hulluks. Tema on nõus mulle uue võimaluse andma, alustame puhtalt lehelt, mis tähendab seda, et mul on 0 pidu ja üritust ning ürituste kohta ütleb tema, kas võin minna või ei või minna. Teiseks soovis ta, et ma kirjutaksin ise oma eksile kirja, kus kõik ära räägiksin, kolmandaks, et pean […]
Nüüd lähen jälle ajas kaks päeva tagasi. Oli teisipäeva õhtu ja mulle tuli peokutse raamatumüüjate kokkutulekule, mis toimub klubis Teater ning kus esineb Tanel Padar (käisin kunagi raamatuid USAs müümas ning iga aasta saan nende inimestega kokku, neid on alati tore näha). Ütlesin seda oma härrale. Küsis mu käest, kas soovin minna. Ütlesin, et jah.
Vahepeal ei olegi jõudnud kirjutada. Vaimselt olen olnud nii väsinud, et ei ole lihtsalt jaksu olnud… Eelmine kolmapäev tõusis sellest tüli, kuidas ta mu kahe sõbrannaga edaspidi ühises seltskonnas on, kui nad teavad, mis juhtus sellel jubedal ööl. Tema lahendus oleks olnud see, et sõbrannad tuleb ära kaotada, sest tema peab olema NUMBER 1! Ta
Vahepeal käisin väikesel reisil Rootsi, mis läks isegi seekord ilma tülideta, sest ma olin eeskujulikult oma kajutis. Showbaaris sai tantsuetendust käia vaatamas ning pokaal vahuveini võetud, see õnneks sobis. Ei sobinud aga see, et ma kirjutasin talle sellest, et ma showbaari, kui tema juba magas. Peaksin talle andma asju varem teada. Aga krt, see hetk
Eile suutsin ise lõpuks varakult magama jääda ja ilma ühegi pisarata. Hommikul, kui interneti sisse panin, siis nägin, et oli juba tund pärast bloki peale panekut kirjutanud. Sõnumiks oli: “kui sa peaksid rase olema, siis selle lapse ma võtan sinult ära.” See tuli teemaks ka siis, kui käisime lõuna aeg minu juures tema asjadel järgi.
Eelmise päeva õhtu oli päris normaalne. Ta läks Scooteri kontserdile ning kirjutas, kui väga ta tahaks minuga koos seal olla, hoida ümbert kinni. Armas, kas pole? Hommikul rääkis, kuidas üks naine tuli tema juurde tantsima, ajas ära, teine naine oli filminud sama aeg ning siis saatnud talle ka fb videod, sest see naine nägi tema
“See blogi on mul iseenda jaoks. Tunnen, et olen 26-aastasena jõudnud oma elus punkti, kus tahaks lihtsalt käed üles tõsta ja öelda, et annan alla, lihtsalt annan alla. Füüsiliselt on mul kõik parimas korras, aga vaimselt… KURNATUD, kurnatud, KURNATUD!” Nende sõnadega alustasin blogi pidamist, et maha laadida emotsioone, mida minus vaimne ja füüsiline vägivald tekitas.
Kuidas see kõik algas… Read More »