Olen 50aastane naine, mul on 4 last, noorim 17, vanim 32. Abielus olen olnud 2 korda, esimene oli joodik, teine oli vägivaldne. Esimesest abielust 3 last, noorim teise mehega. Enne viimast abiellumist olime mehega koos 5 aastat. Mees napsutas, siis muutus vägivaldseks, algselt lõhkus lihtsalt mu asju. Tekitas mulle eluaegse trauma-meniskirebend, nüüd on sellest juba […]
Aitäh sulle naaber! Soovin jagada Teile oma viimast päeva vägivaldsest suhtest, lahkumine tänu naabri kõnele politseile. Sellel hommikul ärgates poleks ma iialgi uskunud, et ma ei pea endist elukaaslast kunagi nägema ja algab vägivallavaba elu. Ma ei lasku detailidesse, kuna siis tuleks sellest päevast terve A4 täis teksti, ja isegi rohkem. See õhtu on aga
Mirjam tänab oma naabrit! Read More »
Ma lugesin su postitust, kuidas purjus naabrid räuskasid. Ja kuidas üks naine, kes ilmselt pole mitte kunagi vägivallaga kokku puutunud, arvas, et inimesed ikka tülitsevad… Mina kogesin umbes 5-6 aastat tagasi, isegi mitte nii füüsilist vägivalda, vaid rohkem vaimset. Tagant järgi julgen ma küll öelda, et need tülitsemised olid kõige ehtsam vaimne vägivald ja algasid
Alustan siis algusest. Minu ja selle psühhopaadi suhe algas 7 aastat tagasi. Mul on kaks last, üks eelnevast kooselust ja teine temaga. Suhte alguses oli vägivalda vähem, mõned raputamised ja tõukamised. Lootsin, et see möödub, kuid ei. See aina süvenes. Ma kartsin sellest kellelegi rääkida, vaikisin ja neelasin kõik alla. Ta suutis minuga manipuleerida ja