Hei-hei! Sügis algas mul suure reisimise tähe all ja reisimuljed blogisse kirja panemine on täiesti unarusse jäänud. Santorini puhul muidugi oli mul vaja aega, et erinevatest emotsioonidest taastuda. On väga oluline, kellega reisid. Edaspidi eelistan siiski jääda oma “vanade” reisisõprade juurde. Aga 4-11.09 oli suvepikendus Santorinil. Piletid sai osta suve alguses ja AirBalticuga oli edasi-tagasi […]
Kuidas ma ei suuda ära minna, üks hetk mõtlen, et tema ongi see õige, teine hetk tahaks peaga vastu seina joosta. Nüüd 3 päeva tagasi hakkas jälle jama pihta, sellest, et mul üks eks saab isaks ning ütlesin lause, et nüüd hakkab mul see periood, kus eksid hakkavad lapsi saama. Selle peale ta vihastas ja
Arvate, et asi lõppes? Muidugi mitte! Ma ei SUUDA ju millegi pärast ära minna. Ja mul oli spa pakett ka juba ostetud… Läksin ise temaga rääkima, et läheks veedaks ikka nädalalõpu Haapsalus ära ja kui ta ei soovi, siis jätan ta igaveseks rahule. Hakkasime taas suhtlema ning läksime nv-ks spasse ka, kus veetsime IMELISE nädalalõpu.
Täna oli ka päris mõnus päev. Olen õppepuhkusel ja ta tuli juba hommikul minu juurde. Armas, hoolitsev mees. Kooliasjadest suurt välja ei tulnud. Ta läks linna peale toimetama ning ma jäin õppima. Jäin magama mingi hetk, helistas ja ajas üles ning ütles, et kui magada tahan, siis ta siia tagasi ei tule (see oli nüüd
Tere ilusat esmaspäeva õhtut! Järjekordne nädalavahetus on selja taga ning mul on miskit jälle kirja panna… Nimelt laupäeval pidid mulle kursakad külla tulema. Laupäeva hommikul hakkas aga terror pihta. Pidu tuleb ära jätta, siis sellega näitan, et hoolin oma hullukesest. Kuidas nii?! Ammu planeeritud, ette teada olnud, millega tema asi on olnud tõestada, et tema
Ahoi! Long time no see nagu öeldakse. Viimasest postitusest on 1,5 kuud möödas. Vahepeal sai “lõplikult” lahku mindud. Saatsin selle sama teksti oma hullukesele. Algul oli ta päris kuri. Läks 5 päeva mööda, siis juba ta tagasi oligi. Eks ma ise muidugi lasin ka, kurb oli olla ja igatsus peal. Miks aga asi jälle läbi
Vahepeal läksime millegi pärast uuesti jälle lahku, ma isegi ei mäleta enam, mis see viimane põhjus oli. Läks uuesti 2 päeva mööda ja voilaa, koos me jälle olimegi. Nüüd siis nö sõpradena, kõik oli uuesti ilus ning tore, kuniks ta ei uskunud, et nv-l peol käisin, kuigi olin terve nv kodus pooltõbisena ning tegin oma
Mu vaim on niiiii läbi, mul on tekkinud peavalud, mida ükski tablett ära ei võta. Need tulevad siis, kui me telefonis muudkui räägime, räägime, räägime sellest, miks ma valesti käitun, miks ma ülbe olen, miks ma kogu aeg vigu teen. Näiteks, eile ta vihastas selle peale, et ma ei öelnud, et sõbrannaga rääkisime, et ehk
Olen 50aastane naine, mul on 4 last, noorim 17, vanim 32. Abielus olen olnud 2 korda, esimene oli joodik, teine oli vägivaldne. Esimesest abielust 3 last, noorim teise mehega. Enne viimast abiellumist olime mehega koos 5 aastat. Mees napsutas, siis muutus vägivaldseks, algselt lõhkus lihtsalt mu asju. Tekitas mulle eluaegse trauma-meniskirebend, nüüd on sellest juba
Aitäh sulle naaber! Soovin jagada Teile oma viimast päeva vägivaldsest suhtest, lahkumine tänu naabri kõnele politseile. Sellel hommikul ärgates poleks ma iialgi uskunud, et ma ei pea endist elukaaslast kunagi nägema ja algab vägivallavaba elu. Ma ei lasku detailidesse, kuna siis tuleks sellest päevast terve A4 täis teksti, ja isegi rohkem. See õhtu on aga
Mirjam tänab oma naabrit! Read More »