Terrrvitused Prahast!
Okei, tegelikult olen praegu kodus ja mõtlen, miks ma kohe pärast reisi seda postitust ei teinud. Ei mäleta enam kõik detailselt ja emotsioonid ei ole ka enam nii vahetud. Järgmine reis olen parem. Igatahes eelmise aasta novembri lõpus lendasime tüdrukutega Prahasse. Ühel mu heal parimal sõbrannal oli 30.juubel ja ma teadsin, et Praha on ta reisi do to listis. Rääkisin sellest mõttest meie teisele ühisele sõbrannale, kes oli plaaniga päri. Lisaks tulevase sünnipäevalapse endaga, kas ikka puhkust saab. Armas oli see, et tema kolleegid olid küsinud selle jutu peale, kus selliseid sõbrannasid saab? 🙂 Mõeldud-tehtud! 26-30.11.2021 veetsime tüdrukute reisi Prahas.
Ma enam tegelikult täpselt kõikide ajalooliste ehitiste jms nimesid enam ei mäleta, kuid ma soovitan väga seda linna külastada. Sealne vanalinn… tõesti võtab sõnatuks, see lihtsalt ei lõppe ära, igal pool käid suu ammuli ringi kui ilus kõik on! Ja seda nii nn old Praha vanalinnas kui uuemas vanalinnas, mida lahutab jõgi, kuhu kindlasti soovitan paaditripile minna. Kui ma õigesti mäletan, siis pilet oli ehk 12.- Meie saime muidugi allahindlust ka, kuna meid oli kokku 5. Igatahes ei olnud üldse kallis ning panoraamvaade oli seda kindlasti väärt. Lisaks sai paadi peal süüa ja juua omale osta.
Toitudest rääkida, siis soolase toidu puhul erilist maitseelamust kuskil ei saanud, küll aga olid magusad rullid (rolls-mida oli kõikvõimalikke variante), väga maitsvad. Neid müüdi iga nurga peal ning olid alati värsked, kuna valmistatigi sinu ees. Kes magusat väga ei armasta, siis tema jaoks võib see isegi liiga magus olla, aga soovitan kindlasti ära proovida.
Ja siis me käisime nn kuulsamates kirikutes, katedraalides. Kuulsaim katedraal St Vitus Church (see nimi mul isegi meeles ja see oli nii suur, et isegi laia kaamera võttega ei saanud pooltki hoonest pildi peale). Meie ostsime mingisuguse suurema ala pääsme, kus sai siis ühe piletiga kõik kohad läbi käia. See oli küll kallim, vist 30.- aga kindlasti oli seda raha väärt.
Lisaks kultuurile sai nautida ka ööelu. Tegelikult just see päev, kui jõudsime, kehtestati piirang, et kõik asutused peavad kell 21 oma uksed sulgema. Mis siis ikka, jõime päeval ringi tatsades muudkui aga hõõgveini (tegelikult ilm oli üsna jahe) ja kella 19ks, kui baariuksed avati, läksime peole ning kl 21.00 sai pidu läbi. Kui keegi Prahas on ja on klubiinimene, siis soovitan väga klubi Duplex, linnavaade on sealt juba mega. Aga tegelikult olid ikka paljud kohad salaja edasi lahti. Mina ei käinud, kuna olen liiga argpüks selliste asjade jaoks. Võõras riik, võõrad seadused, aga tundus, et paljusid teisi turiste see ei morjendanud.
Meie ise aga saime tuttavaks inimestega, kes olid pärit Iisraelist, Iirimaalt, Türgist, Hispaaniast ja lisaks meie enda seltskonnas olid ka 2 ja pool sakslast (pool sp, et meil üks sõbranna Saksamaalt pärit, aga elab Eestis ja on pooleldi juba eestlane). Loodan, et nad ei pahanda, et siia ka neist pildi panen. Kusjuures päris hea kokkusattumus oli see, et üks sõbranna on mul hambatehnik, iisreali tüüp on hambaarst. Mina olen lähisuhtevägivalla spetsialist, iiri tüdruk on seksuaalselt väärkoheldud laste terapeut. Ühesõnaga jutu teemat meil kõigil jagus hommikutundideni.
Äge reis oli. Sai pidutsetud, sai kultuuri nauditud, mina sain oma jooksuringid tehtud, sai uute inimestega tutvutud, oma inimestega kvaliteetaega veedetud. Reisiseltskond on ikka ülioluline. Kui Santorinil käik oli uue inimesega paras õppetund, siis Praha reisi moto sõpruse koha pealt võiks olla, et head sõbrad on nagu hea vein, mis aastatega paremaks lähevad. 🙂
Tegelikult oli isegi päris tore see postitus tagant järgi kirja panna. Head emotsioonid heade sõpradega tegid tuju täitsa heaks. Ehk sain teilegi häid emotsioone ekraani kaudu edastada.
Järgmiste reisideni!
Merli