Hei, hei! Tervitused Faro lennujaamast! Hetkel olen suundumas järgmisele reisile Portugalist ja ongi hea aeg panna kirja seekordsed muljed Monte Gordos toimunud jooksulaagrist ning Faros veedetud ajast.
Trennidest seekord liiga üksikasjalikult pajatama ei hakka, kuna see programm oli eelmise aastaga võrreldes laias laastus sama. Panen aga siia eelmiste aasta blogipostitused, kes lugeda soovib (Portugali jooksulaager 2024 I osa – Merli Kaunissaar; Portugali jooksulaager 2024 II osa – Merli Kaunissaar; Portugali jooksulaager 2024 III osa – Merli Kaunissaar) . Küll aga mis minu jaoks eristus, oli see, et seekord laagerdusin kahe nädala asemel 10 päeva ja puhkamise asemel tegin kaugtööd. Pidin küll Eesti ajas olemiseks varem ärkama, aga Portugali ajal sai tööpäev juba kell 15 läbi ning hea ilma korral sain täitsa päikese käes vedeleda ka. 😊
Esimesed päevad muidugi olid ilmad üsna tormised ja jahedad. Sõna otseses mõttes, tuul tahtis pikali puhuda ja sai vihma ka. Õnneks mina jäin vihma kätte vaid ühe korra. Laagri teises pooles aga ilm muutus ja mida aeg edasi, seda soojemaks ning mõnusamaks läks. Nii et super ajastus.
Seekord võtsin laagris olemist kuidagi vabamalt ning reede õhtul sai ka peol käidud. Käisime laagrilistega karaoket laulmas kohalikus baaris. See oli mega fun! Meie suust kõlasid nii Nancy Pilgud ja Nooled kui ka 2QUICKSTARi Neiu mustas kleidis. Karaoke baar kinni pandi, sai edasi suundutud Iiri pubisse, aga ega seal palju rahvast peale meie ei olnudki.
Vabal laupäeval sai külastatud juba eelmisest aastast tuttavat Vila Real de Antonio linnakest, mis Monte Gordost 4km kaugusel asub ning praamiga sõidetud Hispaaniasse Ayamonte linna. Praamipilet maksis endiselt vaid 2.50€ ning sõit kestis umbes 20minutit. Hispaanias saime ka natuke vihma.
Trennid läksid mul üle ootuste hästi ja suutsin vältida ka haigestumist (meil levis laagris B-gripp). Ei teagi, kas aitas gripivastane vaktsiin või erinevad ettevaatusabinõud (reisimisel kandsin maski, iga kord, kui kuulsin, et keegi haige jälle, lasin kohe viirusevastast Humeri ninaspreid). Lisaks ega ma tegelikult liiga palju teistega koos aega ei veetnud, kuna tegin tööd ning olen ka loomult kohati introvertne. Igatahes õnneks terveks ma jäin.
Pärast Monte Gordo laagrit oli mu järgmine peatuspaik Faro linn. Olin seal nüüd 3ndat korda ja millegi pärast hakkas see alles nüüd mulle meeldima. Varem tundus kuidagi üsna mõttetu koht, aga nüüd sai täitsa armsaks.
Esimesed 2 päeva olime seal koos Ingaga. Käisime söömas eelmisel aastal avastatud üliheas Nepali restoranis. Sealsed dumplingud on ülimega maitsvad! Koha nimi on: Restaurante-bar O Capitão Mór. Hinnad on ka seal väga taskukohased. 1l majaveini nt oli 12€ ja dumplingud 10€ ringis. Portsjonid täitsa suured.
Sama päeva õhtul käisime taas kohalikus Iiri pubis, kus laulis ka üks solist. Täitsa tore oli ning jälle, odav alkohol. Nt õlu ja vein kokku maksid 5.50€…
Järgmisele päevale sattus meie Portugalis veedetud aja peale kõige ilusam ilm. Varjus tempt 25C ja UV 7 ning oli tuulevaikne. Loomulikult võtsime sammud ranna poole. V noh, õigemini läksime sinna bussiga, kuna Faro rand vanalinnast, kus ööbisime, asus 6km kaugusel. Bussipilet maksis 2.80€ ja sõit kestis 25minutit. Hiljem avastasin, et paadiga oleks ka randa saanud ning selle pilet oli 2.35€.
Sama päeva õhtul sai külastatud ka Algarve Designer Outleti, mis asus Farost 14km kaugusel. Boltiga oli sinna üks suund ligi 10€. Bussiga oleks olnud 5.40€ nägu. Shoping oli edukas, sai mõned brändi asjad oluliselt soodsamalt soetatud, sh uued jooksutossud.
Järgmisel hommikul saatsin Inga lennuki peale, ise jäin veel Farosse viimased jooksutrenne ja tööasju tegema. Need ongi nüüdseks tehtust ja tänasest algas siis ametlik PUHKUUS ja seda sõidangi praegu veetma Kreeta saarele. Miks just sinna, saate lugeda järgmises blogipostituses.
Nüüd aga lõpetuseks pilte Portugali reisist, mis tulid nüüd küll vales järjekorras, aga ei ole hullu.
Minu viimane õhtune jalutuskäik Faro linnas.:)
Viimasel õhtul Ingaga jalutasime ka Faro vanalinnas ringi.
Faro outlettidest sai palju head ja paremat heade hindadega soetatud.
No need dumplingud Restaurante-bar O Capitão Móris! Must to try!
Värskelt pressitud apelsinimahl vaid 1.99.-!
Faro rongijaam
Viimane õhtu Monte Gordos. No need sangriad seal ühes väikeses kalabaaris, omg! Super head ja vaid 5.- tükk!
Käisin esimest korda jooksulaagris staadionitrennis ja pean tunnistama, et mulle täitsa meeldis. Oli küll raske, aga mõnus.
Ühel ilusal õhtul jalutasime niisama mööda Monte Gordo rannapromenaadi.
Paar klõpsu Hispaaniast Ayamonte linnast, kus siis eelmisel aastal ka käidud sai.
Paar klõpsu ka kõrvallinnas Vila Real de Antonios.
Enne, kui karaoke baari oma varesehäälega laulma minna sai. 😀
Hotelli toit oli endiselt sama imeline kui eelmisel aastal!
Paar klõpsu minu esimese nädala pikalt jooksult. Siis oli veel ilm jahedam, aga pärast seda läks väga palju soojemaks.
Põhimõtteliselt Monte Gordosse saabudes ootas meid torm.
Päikest!
Merli