Ühel päeval sain järgmise kirja: “Tere, Merli. Ma arvan, et sa saaksid mind aidata. Olin oma eelmises suhtes lähisuhtevägivalla ohver. Mind peksti, piinati, vägistati, alandati. Sellest välja tulemine oli pikk protsess. Kulusid mõned aastad ja palju psühholooge. Mees mõisteti 4,5 aastaks vangi selle eest. Nüüd olen uues suhtes. Mul on suhtes kõik hästi. Aga mis […]
Kui terve on inimene, kes mõnitab ohvrit? Read More »
Ta hakkas nüüd kodumaale käima, et kõigile näidata, kuidas tema sõidab lapsega Eestisse, et ema saaks lapsega aega veeta. Tema väitel aga emal pole aega lapse jaoks, emal on Eestis elades peol käia ja mehed tähtsamad. Koguaeg olid mehed. Ta leidis Eestist mingi naise, kes hakkas mind jälgima, millal olen tööl ja kodus. Nad paigutasid
Enne kui pojad tagasi sain, oli mul kolmel korral veel tüdrukud ära võetud. Küll ma olin väiksemat löönud, küll hammustanud jne. Loomulikult jäin ma kohtu poolt kõiges ka süüdi. Tänaseni ma ei mõista Soome kohtusüsteemi, kuidas nad ei näinud, mis tegelikult toimub. Viimase süüdistuse järel sain aru, et ma ei saa enam nii jätkata. Kaotan
Ainuke tõeline inimene, kes mind mõistis oli naabrinaine, kelle lapsed minu lastega koos aega veetsid. Temast sai minu tugi ja suunaja, temast sai minu teine ema. Loomulikult oli selle aja jooksul palju komistamisi, palju allaandmisi, teelt kõrvale kaldumist ja valest kohast abi otsimist. Oli palju inimesi, kellelt lootsin tuge ja abi saada, aga hiljem osutusid
Sain korteri. Pakkisin enda ja laste asjad kokku, tema asjad jätsin koridori. Ta teadis, et ei saa minuga kaasa kolida, ta teadis, et ma ei soovi temaga koos elada. Siiski kuni lapse sünnini me kuidagi ikkagi koos ühe katuse all elasime. Kogesin naabrite kurjasid pilke, sest naabrinaise arvates, kes oli ka eestlane, olen üks kibestunud
Kui ta eesti tuli saime kokku, ta jättis väga toreda inimese mulje, kutsus mind soome külla jne. Ühel päeval sõitsin Soome, asjad arenesid kuidagi kiiresti. Varsti juba ütles: “Sa võiksid lastega koos Soome kolida, lähed siin tööle, siin on paremad võimalused elule kui Eestis.” Aga nii oligi, Eesti oli majanduslanguses ja tööd polnud, elasin ema
Ma isegi ei tea, mida ma praegu teen, aga peale teie saate vaatamist miski kisendab mu sees, et pean seda tegema. Istun tuimalt arvutiekraani taga oma värisevate kätega ja proovin seda kirja panna, mida olen kogenud ja mida olen enda sees alla surunud, mõeldes, et ehk ühel päeval läheb kõik paremaks. Tegelikult valetan iseendale, see
Jagan teiega ühe naise lugu, kes mulle kirjutas. Teen seda sellepärast, et meie jalutusrada on olnud üks ühele! Vahel mul endalgi on nii, kui näen mõtlikke naisi jalutamas, kas nad võivad olla lähisuhtevägivalla ohvrid, kas nendega on kõik korras. Me kunagi ei tea, et sama saatusekaaslane on tegelikult meie kõrval… Mariliisi lugu (nimi ja faktid
Hei! Minu jõulud lõppesid siis nii.. Oeh, kust ma alustan.. 1.5 kuud tagasi kolisime lapsega mehe juurest ära, teise linna, üle 100km kaugusele, sest ma kannatasin pideva terrori all. Välivalda nagu eriti ei olnud, aga pidev hirm oli, mis saab, kui ta jälle purjus peaga koju tuleb, kas hakkab tüli otsima, märatsema… Lisaks see oli
Olen 50aastane naine, mul on 4 last, noorim 17, vanim 32. Abielus olen olnud 2 korda, esimene oli joodik, teine oli vägivaldne. Esimesest abielust 3 last, noorim teise mehega. Enne viimast abiellumist olime mehega koos 5 aastat. Mees napsutas, siis muutus vägivaldseks, algselt lõhkus lihtsalt mu asju. Tekitas mulle eluaegse trauma-meniskirebend, nüüd on sellest juba