Minu mõtted

Olen nüüdseks umbes täpselt 1.5 aastat vallaline olnud. Viimane lahkuminek oli päris ränk. Samas andis endale hea õppetunni, et mitte kunagi mitte kellelegi ei tohiks öelda, et oleks juba aeg üle saada. Iga üks leinab erinevalt, see ei ole kuidagi paika pandud, et nii, nüüd on 3  kuud möödas ja pead olema taas õnnelik või

Hakkasin seda postitust juba mitu päeva tagasi kirjutama. Ühtegi mõistlikku lauset moodustada ei suutnud, ju siis ei olnud ikka veel võimalik kõiki neid emotsioone kuidagi sõnadesse panna. Muidugi, kas nüüdki nii hästi välja tuleb, aga vähemalt proovin.* Esmalt tahaks tegelikult tänada, tänada ja tänada. Aitäh kogu Südamesoovi meeskond! Aitäh SportTravel (https://www.sporttravel.ee/), kelle poolt tuli maailma

Kuupäevaks on 28.veebruar, on esmaspäev. Heliseb telefon: “Tere, Merli! Mis on Sinu südamesoov?” Ma olen pahviks löödud (okei, ma aimasin veidi seda, kuna enne küsiti mu number, millele helistada), aga kui sa päriselt sellise kõne saad, oled ikka pahviks löödud küll. Ma ei osanud ööd ega mütsi vastada, MIS ON MINU SÜDAMESOOV? ET LÄHISUHTEVÄGIVALDA EI