Ühel päeval sain järgmise kirja: “Tere, Merli. Ma arvan, et sa saaksid mind aidata. Olin oma eelmises suhtes lähisuhtevägivalla ohver. Mind peksti, piinati, vägistati, alandati. Sellest välja tulemine oli pikk protsess. Kulusid mõned aastad ja palju psühholooge. Mees mõisteti 4,5 aastaks vangi selle eest. Nüüd olen uues suhtes. Mul on suhtes kõik hästi. Aga mis […]
Kui terve on inimene, kes mõnitab ohvrit? Read More »
Tuttavad, kellele pidin Saksamaale külla minema, olid selleks kevadeks juba Hollandisse kolinud. Tuttav, kellega saime tegelikult teineteist tundma pärast Kuusiku protsessi, pärast ekretrollide rünnakut minu suunal. Loodus ikka tühja kohta ei salli, Virve on imeline inimene! Kui tuli küllakutse, siis ma pikalt ei kahelnud, kas minna või mitte. Kevadpühad olid mõnusalt pikad see aasta ja
Kevadpühad Belgias ja Hollandis 2022 Read More »
Ta hakkas nüüd kodumaale käima, et kõigile näidata, kuidas tema sõidab lapsega Eestisse, et ema saaks lapsega aega veeta. Tema väitel aga emal pole aega lapse jaoks, emal on Eestis elades peol käia ja mehed tähtsamad. Koguaeg olid mehed. Ta leidis Eestist mingi naise, kes hakkas mind jälgima, millal olen tööl ja kodus. Nad paigutasid
Enne kui pojad tagasi sain, oli mul kolmel korral veel tüdrukud ära võetud. Küll ma olin väiksemat löönud, küll hammustanud jne. Loomulikult jäin ma kohtu poolt kõiges ka süüdi. Tänaseni ma ei mõista Soome kohtusüsteemi, kuidas nad ei näinud, mis tegelikult toimub. Viimase süüdistuse järel sain aru, et ma ei saa enam nii jätkata. Kaotan
Ainuke tõeline inimene, kes mind mõistis oli naabrinaine, kelle lapsed minu lastega koos aega veetsid. Temast sai minu tugi ja suunaja, temast sai minu teine ema. Loomulikult oli selle aja jooksul palju komistamisi, palju allaandmisi, teelt kõrvale kaldumist ja valest kohast abi otsimist. Oli palju inimesi, kellelt lootsin tuge ja abi saada, aga hiljem osutusid
Sain korteri. Pakkisin enda ja laste asjad kokku, tema asjad jätsin koridori. Ta teadis, et ei saa minuga kaasa kolida, ta teadis, et ma ei soovi temaga koos elada. Siiski kuni lapse sünnini me kuidagi ikkagi koos ühe katuse all elasime. Kogesin naabrite kurjasid pilke, sest naabrinaise arvates, kes oli ka eestlane, olen üks kibestunud
Kui ta eesti tuli saime kokku, ta jättis väga toreda inimese mulje, kutsus mind soome külla jne. Ühel päeval sõitsin Soome, asjad arenesid kuidagi kiiresti. Varsti juba ütles: “Sa võiksid lastega koos Soome kolida, lähed siin tööle, siin on paremad võimalused elule kui Eestis.” Aga nii oligi, Eesti oli majanduslanguses ja tööd polnud, elasin ema
Ma isegi ei tea, mida ma praegu teen, aga peale teie saate vaatamist miski kisendab mu sees, et pean seda tegema. Istun tuimalt arvutiekraani taga oma värisevate kätega ja proovin seda kirja panna, mida olen kogenud ja mida olen enda sees alla surunud, mõeldes, et ehk ühel päeval läheb kõik paremaks. Tegelikult valetan iseendale, see
Olen nüüdseks umbes täpselt 1.5 aastat vallaline olnud. Viimane lahkuminek oli päris ränk. Samas andis endale hea õppetunni, et mitte kunagi mitte kellelegi ei tohiks öelda, et oleks juba aeg üle saada. Iga üks leinab erinevalt, see ei ole kuidagi paika pandud, et nii, nüüd on 3 kuud möödas ja pead olema taas õnnelik või
Olen vallaline, saame tuttavaks?! Read More »
Hakkasin seda postitust juba mitu päeva tagasi kirjutama. Ühtegi mõistlikku lauset moodustada ei suutnud, ju siis ei olnud ikka veel võimalik kõiki neid emotsioone kuidagi sõnadesse panna. Muidugi, kas nüüdki nii hästi välja tuleb, aga vähemalt proovin.* Esmalt tahaks tegelikult tänada, tänada ja tänada. Aitäh kogu Südamesoovi meeskond! Aitäh SportTravel (https://www.sporttravel.ee/), kelle poolt tuli maailma
Südamesoovi järelkaja Read More »