Hei-hei!
Viimati käisin Tais 2019.aastal ja sellest reisist mul blogipostitust ei ole. Paljud küsivad mu käest, kumb on parem, kas Tai või Bali. Kui ma olin mõlemas riigis käinud vaid korra, siis mulle meeldis Tai rohkem. Pärast seda, kui olin teist korda käinud Balil, hakkas mulle Bali rohkem meeldima ja nüüd kui sain aastaid hiljem taas Taisse minna, siis jääb selles võrdluses ikkagi Bali peale. Tais on ka väga mõnus, aga see Bali spirituaalsus ja lahked inimesed trumpavad Tai siiski üle. Kuigi Tais meeldib mulle Tai toit rohkem. Ühesõnaga eks igas riigis on omad asjad, mis selle eriliseks teevad.
Taisse läksime seltskonnaga, kus mina sain olla reisiplaneerija. Milline vastutusrikas amet. Mõeldi ka paketireisi peale, aga ma ütlesin kohe, et omapäi saab odavamalt. Ilmselt saigi ja saime kohati ka rohkem seiklusi… Mul oli kuidagi naiivne arusaam, et terve Tai on turismipiirkond… Kuna olin varem Koh Changi saarel käisin ning teisele meeldis see mõte sinna minna, siis käisin välja idee, et pärast Bangkoki lennujaama saabumist oleks mõnda aega mandril, siis paradiisisaarel ning siis paar päeva pealinnas. Mõeldud tehtud. Esimene majutus sai bookitud Trati piirkonnas, kuhu jäi ka Koh Changi saar. Sinna sõitsime transfeeriga otse lennujaamast. Piltide järgi bookisin majutuse mere ääres kuurordis.
Sellest kuurordist siis lähemalt. Tuli välja, et see on nn kohalike kuurort ja tegelikult olime omadega kohati karupepus, kus ei räägitud inglise keelt, kaardiga maksta ei saanud, turismitrippide korraldamisest rääkimata. Jõudsime õhtul hilja kohale ning olime näljas ainukesed valged inimesed eurodega. Õnneks oli hotellis lahke personal, kes lubas toite tellida toa arvele. Tema jagas ka infot (hakkasime teineteisega suhtlema google translate abil), et lähim koht, kus raha vahetada, on Trati linn, mis asus meie majutusest 40km. No ei ole ju hullu, käime siis taksoga järgmisel päeval ära. Tuli välja aga et pangad nv-l lahti ei ole ja see oli ka ainuke koht, kus oleks saanud raha vahetada. Mina olin aga mõelnud, et rahavahetuskohad on iga nurga peal nagu õige turistipiirkonnas ikka. Ka sellega panin puusse. Järgmine päev, kui tahtsin Grabi appist taksot tellida, sain aru, et oops, seal piirkonnas seda teenust ei olegi. Taaskord päästis hädast välja meid meie lahke hotellimees, kes rääkis oma manageriga, kas võib meid tasu eest oma kastikaga linna viia. Ta oli reaalselt meie päästeingel sellel tripil.
Tratis saime väga palju mõnusalt omaette olla.
Palju ilusaid pilte tehtud.
Nagu väga palju
Väga, väga palju.
Linnas kogedes saimegi ilmselt ehtsat Taid kogeda. Ma olime reaalselt ainukesed valged inimesed seal. Mitte ühegi turisti. Turul oli nii põnev, kõik oli nii odav. Olin kuulnud, et Tai on palju kallimaks läinud, aga seal seda küll tunda ei olnud. Seal linnas muidugi midagi muud peale turul käimise ja raha välja võtmise teha ei olnudki. Olime õnnelikud, et nüüd saame vähemalt kohalikus rahas oma “resortis” maksta. Kohalik resort oli muidugi mega mõnus. Middle of nowhere and there was nothing to do. Wifi oli ka vaid üldalal, mis oli meie tubadest eemal. Tegelikult oligi see selle koha võlu. Oledki muust maailmas eraldatud. Mul oli seal ka hea jooksmas käia, sest liiklus seal kandis oli praktiliselt olematu.
Päris niisama me aga seal ka ei olnud. Oma hotellimehega saime läbi räägitud, et ta näitaks meile siiski ümbrust. Google mapsi järgi miskit nagu pidi seal olema. Mõeldud, tehtud, kokkulepe sõlmitud. Taaskord saime üsna soodsalt temaga ringi tripitud. Külastasime mitmeid templeid, üht loodusrada ja käisime jõetripil, mis viis mere peale. Jõetripp maksis 2.50 nägu meie rahas. NAGU 2.50!!!! Ok me küll kulgesime mööda jõge parvega, mida vedas järel mootorpaat, aga siiski. Turistikohtades saad laevareisi suure rahvamassiga ja mugavustega paadiga. Nii lahe oli näha seal ümbrust, kuidas jõe ääres elasid kohalikud ning kuidas nad toimetasid seal. Kui olime mere peale jõudnud, saime käia seal ujumas ning oma jalgadega karpe korjata! Alguses me ei saanud aru, mida see üks paadimees meile seal näitab, et mida ta teeb oma jalgade seal vee sees, aga siis saime pihta. Sa nagu keerad end rohkem põhja ja siis saad kannaga karbi kätte ning käega korjad üles. Karbid saime endaga kaasa, aga kuna meil neil endal kuskil küpsetada ei olnud, andsime oma hotellimehele. See parvetripp oligi selle reisi highlight nr 1!
Ühel päeval käisime parvesõidul, mis kulges mööda jõge merre. Meres saime jalgade karpe korjatud. Alguses ei saanud aru, mida see kohalik meile näitab, ta nagu keerutas end seal vees, aga siis saime pihta, et niimoodi korjatakse merepõhjast karpe. Kahjuks me neid süüa ei saanud, kuna meil ei olnud kokkamisvõimalust.
Meie kohalik sõber näitas meile nii palju erinevaid templeid, et lõpuks tekkis meil veits üleküllastus neist.
Aga võrreldes Baliga on Tai templid väga värviküllased.
Sealt edasi suundusime juba Koh Changi saarele, kus olin aastaid tagasi käinud. Seal oli eesmärk paradiisisaare vaibi tunda ja nii see oli ka seekord. Ööbisime villas, kus oli lähedal basseini ja baariala ning mõnusa vaatega restoran. Vot see oli luksus. Saarel olles me muidugi kogu aja seal ei olnud ja käisime ka ringi trippimas. Külastasime üht waterfalli, käisime vaatamas elevante, kellele sai süüa anda ning ära sai käidud paaditripil, kus sai palju snorgeldada. Mäletan, et aastaid tagasi sain samas kohas esimese snorgeldamise kogemuse ja see tundus nii hirmus. Nüüd olin aga nagu seal kala vees. Snorgeldasin igal võimalusel ja nautisin seda merealust maailma sajaga.
Meil avanes villast imeline vaade rannale.
Blue Haven Bay oli siis meie ranna nimeks. Mõõna aeg oli vesi nende kiikude alt kadunud. Vahel käisime õhtuti nn mere sees jalutamas.
Meie villast üle tee asus väga mõnus söögikoht, kus sai ka erinevaid kokteile nauditud.
Ühel õhtul käisime peikaga romantilisel dinneril kahekesi.
Oii, kui mõnus oli seal rannas jooksmas käia ja pärast värsket hommikusööki nautida.
Ühel päeval käisime Koh Changil waterfallil matkamas. Kusjuures Pamela disainitud wkw seelik on matkamiseks ja ilusate piltide tegemiseks super!
Elevandid olid nunnud, aga nii kahju oli vaadata, kui vähe ruumi neil seal oli ja et nendega turistid sõidavad (meie ei sõitnud, sai ostetud vaid süüa neile ja seda antud).
Paaditripil käisime, siis ma snorgeldasin igal võimalusel.
Ja tuleb välja, et ka magasin igal võimalusel. 😀 Mulle mõjub mootori hääl alati nii mõnusalt uinutavalt. Sellepärast ilmselt pean ka lennureisid hästi vastu, kuna enamik aega magan need maha.
Koh Changi saarel olid mega, mega ilusad päikeseloojangud!
Pärast paradiisisaart veetsime paar päeva ka pealinnas. See mul endal jäi eelmisel Tai reisil tegemata. Ka Bangkok võlus mind. Tegelikult oli seal väga palju näha. No sealsed templid! Wautsiwow! Lisaks sai shopatud isu täis ka mega, mega suurel turul. Ja kui odav kõik oli!
Selline sai siis ülevaade Tai reisist. 🙂
Reisimiseteni!
Merli