Üks põhjus, miks soovitan lähisuhtevägivalla ohvritel kõik nendega juhtunu kirja panna, on see, et muidu unustatakse need asjad lihtsalt ära. See on muidugi hästi inimlik, aju on pingelises suhtes kogu aeg ellujäämisrežiimi peal ja ei oleks mõeldav, et ta samal ajal tegeleb kogu info talletamisega.
Jõululugu nr 4:
“Kui ma su postitust alguses lugedes mõtlesin, et mul pole selle kohta nagunii midagi jagada, siis oh imet.. mulle meenusid eelmised jõulud. Olin selle suutnud oma mälust juba nii ära blokkida. Aga eelmise aasta oktoobris otsustas eksmees meie suhtluskorra kohtukeissi ajal pöörata ka minu isa enda poole, saades mu isa koguni nii kaugele, et läbi lastekaitse esitati mu isa poolt kohtule valedest kubisev seisukoht. Tragikoomiliseks teebki asja just nimelt see, et lastekaitse, kes peaks pooli igatepidi neutraalsena suutma hoida ja mitte nö provotseerima ja õli tulle valama, kui asi juba kohtus, aga meie suurepärane Rakvere linnavalitsuse lastekaitse, otsustas, et õige on, kui kolmandatel isikutel laseb meie omavahelisse kohtukeissi sekkuda ja edastas kohtule siis minu isa seisukoha. Peale seda kuupäeva ei ole mina enam oma isaga suhelnud, ehk siis eksmehe plaan “ma hävitan su ära”, kandis selles osas vilja, et ühe minu kõige lähedasema inimese suutis tol hetkel täiesti minu vastu pöörata. Emaga üritas sama korduvalt, ema tervis aga tegi ta õnneks lõpuks ettevaatlikuks ja jättis järgi.
Aga.. et jõulud, jah? Noh 2023 aastal siis umbes 3 kuud peale seda toredat kohtuintsidenti, millest alates mina oma isaga ühtki sõna ei kavatse selles elus rohkem vahetada, veetis “tore” eksmees jõulud, 24.12, just nimelt koos minu isa pere, oma uue naise ja minu pojaga, kelle tõttu kohtus suhtluskorra tõttu olime. Suurepärased jõulud olid, olin siis alles mõni kuu rase ja enesetunne pold ka suurem asi, aga see fakt, et eksmees veel minu isa juurde jõule veetma läks, oli ääretult “tore” käik sel hetkel. Aga kõik see kokku tõestas, et minu otsus selliste inimestega mitte iial enam sõnagi vahetada, oli ainuõige otsus. Tänaseks ei ole ma oma isa ja isapoolsetega suhelnud varsti 1.5 aastat. Aga teate, ei tunne puudust. Elu on palju rahulikum ja saangi oma kahe armsa poja ja uue elukaaslasega rahulikult palju meeldivamaid jõule veeta kogu ülejäänud elu. Prügi viis end tookord ise välja nagu öeldakse. Kohtus lõppkokkuvõttes nende püüdlustest mitte midagi kasu polnud, lastekaitse tegi ka end vaid lolliks sõna otseses mõttes ning lõpuks sain ikka pojale selle mida poeg palus ja soovis, ehk poeg sai jääda elama minu juurde.
Ma lisaks veel selle, et mis mind selle jõuluõhtu juures kõige rohkem häiris oli see, et poeg helistas mulle oma isa juurest ja nuttis, et ta ei taha isaga koos vanaisa juurde minna, et tahab koju tulla, aga eksmees seda otseloomulikult lapsele ei võimaldanud. Laps helistas isegi mu emale ja palus, et too vanaisaga räägiks (vanemad ei ela üle 20a isegi koos enam), et mu poeg ei peaks sinna minema. Ema otseloomulikult kartis sekkuda ja pojake pidigi vastu tahtmist sunniviisiliselt sinna minema koos oma vägivallatsejast isa ja tolle uue kaaslasega. Laps oli sellest väga häiritud tookord. Siiani räägib sellest. Sel aastal oli ta palunud oma isa, et nad veedaks jõulud sel päeval, kui tal isaga jõulude veetmise päev, isa kodus, mitte ei veetaks teda taas vastu tahtmist kuskile kuhu ta minna ei soovi…”
Minu meelest järgmise ellujääja jõululugu ilmestab hästi seda, kui pingelises keskkonnas vägivaldses suhtes pidevalt ollakse.
Jõululugu nr 5:
“Ma ootasin väga jõule ja sisimas ma palusin “jumalalt” abi, et mingit tüli ei tuleks ja jõulud mööduksid rahulikult. Nüüd tagasi vaadates siis tegelikult ma elasin koguaeg hirmus ja palusin abi oma surnud vanaemalt, et ta hoiaks mind ja aitaks ja näitaks mulle teed. Ma ei ole otseselt usklik, aga ma usun, et mu vanaema hoiab mul silma peal ja näitab mulle teed.”
Need naised, kes on juba korra olnud vägivaldses suhtes, võivad suure tõenäosusega uuesti sattuda vägivallatseja otsa. Ajukeemia otsib tuttavat mustrit, isegi, kui see on kahjustav muster. Jällegi on hästi inimlik see, et soovitakse leida kaaslane, kes pakuks turvatunnet, kes võtaks ära selle valu, mida vägivaldses suhtes kogeti. Samas just sellega ollaksegi väga kerge “saak” inimesele, kes teostab oma võimu suhtes vägivallaga. Sellepärast oleks hästi oluline pärast vägivaldsest suhet aeg enda jaoks maha võtta ning leida üles need põhjused, miks vägivallaga üldse lepiti ja kehtestada enda jaoks piirid, mida enam mitte kellelegi ületada ei luba.
Jõululugu nr 6:
“Olen astunud ühest haigest suhtest teise. Olen olnud suhtes füüsilise vägivallatsejaga, vaimselt terroriseerijaga ja ka materiaalse kontrollijaga. Kõik need olid ühtemoodi õudsed suhted. Kõige hullemad olidki jõulud. ma kartsin jõule, mul tekkis juba paar kuud varem hirm ja ärevus. Ja sellest kõigest on küll aastaid möödas, kuid mingi hirm ja apaatia on jäänud SIIANI. MA EI OOTA JÕULE JA MA EI TAHA MINGIT JÕULUTUNNET! Mis siis, et hetkel olen koos normaalse, terve mõistusega kaaslasega. Aga need traumad ja haavad jäävad vist igavesti mind saatma. Ma tahaksin jääda dets alguses lihtsalt magama ja ärgata, kui uus aasta käes- tundsin seda kõigi nende haigete suhete ajal ja tunnen siiani.
Kõige jubedamad jõulud olid u 20a tagasi, kui jäin oma kodust paar kuud enne jõule ilma. Ta lihtsalt peksis mind järjepidevalt, selle nimel, et paneksin nö oma korteri panti. Tol ajal oli see nii lihtne, aga tagajärgedele ma ei osanud mõelda. Ta lubas, et läheb ka tööle ja hakkab seda nö laenu ilusti tagasi maksma. Aga ei maksnud kordagi ja meid tõsteti välja….ja me kolisime tema õe juurde, pärapõrgusse ida-virusse ja elasime seal pm koridoris. Ja selle allesjäänud raha eest, mis minu korteri eest saime, ostis oma õele, õelastele, kõikidele sugulastele kalleid kingitusi. Sellele kõigele mõeldes tahaks praegu oksendada…”
Ma olen meeletult tänulik oma tugigrupi naistele, et nad olid valmis need valusad mälestused mulle kirja panema. Ma väga loodan, et need erinevad lood ehk aitavad kellelegi võtta vastu otsus ja lahkuda vägivaldsest suhtest. Ja eriti veel siis, kui seal suhtes on ka lapsed. Lisaks loodan ka seda, et need lood tõstavad teadlikkust ka vägivaldse suhte keerukuse osas.
Soovin kõigile rahulikku jõuluaega!
Merli