19.02 esmaspäev, tööpäev. Arvate, et ta jättis mu rahule?! Eiii… Käis ja nurus musisid ning kallistusi, ma ei tahtnud, ei tahtnud… aga lõpuks andsin ikkagi järgi. Ütlesin ka, et ma ei suuda seda andestada, eriti, kui ta ei kahetse ka. Ega ta ei kahetsegi ja ta ei häbene seda välja öelda.
Tunnen, kuidas ma ise eemaldun, see, mis on alati mind nii tema poole tõmmanud, see hea seks. Mul ei ole isegi enam selle isu. Ta tahtis nädalaks minu juurde kolida, ma ei taha seda. Mulle meeldib see, et ta läheb kodus vara magama ning siis ma saan seda omaette aega, kus ta ei kirjuta ega helista. Saan rahus telekat vaadata, trenni teha, internetis olla. See on nagu puhkus, PUHKUS OMA MEHEST!
Mul ei ole enam isu temaga iga võimalik hetk koju kaisutama joosta. Ma hakkan nende nõudmiste koorma alla murduma. Tema arvates ma ei ole muidugi alustanudki selle järgi andmisega, et ma teen kõik nii nagu ta soovib ja sellepärast ei ole tema saanud ka see megasuper hea ja nunnu mees olla…
21.02 oli teemaks, et tahaks rohkem inimesi enda ümber, ka tegevustes. Ta ei saa aru, miks temast ei piisa ja et meil on nii palju koos erinevaid tegevusi, et miks mul neid nii palju vaja on. Ma tean küll, miks, siis me ei kakle, siis on temaga tore ning järjest rohkem häirib mind see, et ma ei tohi oma sõbranna pulma minna + muude ürituste keelud…
22.02 julgesin selle välja öelda, mille peale tema käskis mul see sõbranna enda elust üldse ära kaotada, blokid peale panna sotsiaalmeedias. Kuna temal ei ole üht sõbrannat (jah, ma ütlesin mingi aeg, et ära käi temaga läbi, et mul oleks midagigi, mida ma siis temal keelan, kuigi olen talle seda ka öelnud, et tegelikult see mind ei häiri, et mine temaga välja, kui tahad). Ma ei olnud nõus sellega, et blokid panen. Tema jaoks oli see koht, kus ma pean tegema nii nagu tema ütleb. Tema annab ju asjadega järgi ning mina pean tema käske täitma.
WTF?! Võrdsus peab olema, kui temal enam seda sõbrannat ei ole, siis peab mul ka keegi kaduma. Nagu ma veel vähe olen tema pärast inimestega suhtlemise ära lõpetanud. Siis ta muidugi tahtis jälle ära leppida, selgitas, mida ma jälle valesti tegin ning et tema ei taha minult kedagi ära võtta, et keda ta siis ära olen võtnud. Ütlesin, et sõbranna, kes väidetavalt pärast mu Portugali reisi augustis, kirjutas O-le, et tahab temaga magada ja on valmis mulle sarvi tegema ning mina petsin O-t Portugalis (seda ma ei ole teinud) O varjas seda 5 kuud, siis ta lõpuks näitas mulle screenshotte sellest tekstist (hiljem tuli välja jällegi, et see kõik oli võltsitud).
Ma ei tea, keda uskuda, sõbranna eitab seda igati ja arvutiga on väga lihtne asju võltsida. Igatahes lõpptulemus on olnud see, et selle sõbrannaga ei suhtle. Kui ma seda täna hommikul O-le ütlesin, et ma tegelikult ju ei tea, kus peitub tõde, siis ta vihastas, käskis enda kabinetist lahkuda (enne oli mind sinna kutsunud) ning lõi jalaga perse ka veel. Õnneks on ta suht pontsuks end söönud, et ta jalg väga kõrgele ei tõusnudki 😀 😀 Järgmine hetk tuli viskas mind shampoonipudeliga, mis talle olin enne viinud. Siis sain sõimu kui värdjas ma olen, kui sitt elu mul on jms, tema ei taha minuga enam tegemist teha ning läheb saab täna oma sõbrannaga kokku ja varsti läheb nikub ka kedagi, et mul võimalikult valus oleks.
A ja seoses sellega tuli siin välja, et ta on vahepeal salaja selle tšikiga kokku saanud, keda ta nikkuma lubab kogu aeg minna.. Seda ta muidugi varjas, valetas ja kustutas teksti ka, aga mul oli õnneks tõestus sellest olemas. Igatahes ma väga, väga, väga loodan, et ta läheb ja teeb seda ning kui ta mind vihkab ja ise maha jätab, siis ehk ta lõpetab minu terroriseerimise, sest kui mina tahan kõike seda jura lõpetada, siis on see suhteliselt mission impossible.