Hei-hei, tervitused palmisaarelt! Nii nagu ma oma Instagrami (merlikaunissaar) lives lubasin, siis kirjutan üksipulki lahti, miks ja kuidas ma reisile tulin. Olen püsinud aasta otsa ilusti kodus, pidanud kõikidest piirangutest kinni. Isegi suvel, kui olukord oli parem, hoidsin ma pigem omaette. Pool aastat tagasi oli mul väga valus lahkuminek, millest üle saamine on olnud parajalt pikk ning piinarikas, mille agooniat on koroona pikendanud. Ei ole saanud nautida meelelahutust, ei ole saanud reisida, ei ole saanud kohtuda uute inimestega. Okei, Tinder on olemas, aga kaua sa lihtsalt jalutad, tahaks minna kinno, sööma või mida iganes muud lahedat teha.
Paljud tuttavad, kes on ka ilusti kodus püsinud, on samuti läinud Hispaaniasse ja kui ma kuulsin, et sealt tulles ei ole karantiininõuet, siis mõtlesin, et f*** it, mida mina Eestis passin. Mul ei ole meest, mul ei ole lapsi, mul on vaid töö, mis viimasel ajal ka enam erilist rõõmu ei paku (jah, ma peaksin õnnelik olema, et mul üldse töö on, aga kui su elus ei ole enam midagi muud, siis see ka enam üks hetk ei motiveeri enam). Ühesõnaga ma tundsin, et üks päev veel seda elu, siis ma olen jälle omadega pikali maas ning ma ei taha enam uuesti kogeda seda, mis sügisel kogesin, vaimset kokku kukkumist.
Seega hakkasin reise uurima, algselt vaatasin Tenerifet ja Gran Canariat, aga kuna ma seal tegelikult käinud ning hinnad nendele saartele olid suht laes, siis mõtlesin, et uurin ka teiste saarte kohta. Kui panin Googlesse Mallorca, siis ega rohkem ei olnud vaja mõeldagi. Lennupiletid sain edasi-tagasi 136.-, majutuse 11 ööd 340.-. Tööl sai puhkus ette poole tõstetud ja alaku reis. Okei, tegelikult see nii roosiliselt ei läinud, sest tagasi tulekuks ostsin siiski uue pileti, kuna tagasi tulles peaksin Itaalias vahetama lennujaama ja kuna Itaalia kehtestas riiki sisenemisel 5 päevase isolatsiooninõude, siis ostsin uue pileti ja tulen tagasi Rootsi kaudu. Uus pilet läks maksma 186.-, samas tagasitulek on mul 19h asemel 12h. Lisaks muidugi koroonatestid. Eestis Synlabis maksis test 58.- ja siin maksab antigeenide test 45.- (kindlasti tasub enne uurida, kas riik, kuhu sisened ja lennufirma, millega lendad, aksepteerib ikka vaid antigeenide testi või on vaja PCR-testi). PCR-test on tunduvalt kallim.
Minu suureks pettumuseks aga kuskil negatiivse koroonatesti sertifikaati ei küsitudki, küll aga Hispaanias on ÜLIMEGATÄHTIS FCS vormi olemasolu. Ma ei liialda, kui ütlen, et näitasin seda lennujaamades kokku oma 15 korda (infot selle kohta leiad siit: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/hispaania/). Isegi ID kaarti ei küsitud eriti, ainult seda QR koodi. Vaatamata sellele, et nii lennujaamad kui lennukid suhteliselt tühjad olid (lennukis oli hea laiutada, et oled ainuke inimene terves reas), siis ooteajad läksid tegelikult väga kiiresti, kuna pidevalt olid kontrollid ja paberite täitmine, v.a Eesti lennujaamas siis, kus turvakontrollist väravani läks max 10minutit.
Lõppu lisaks ühe iroonilise nalja ka. Nimelt, siin pärast kl 17 restoranides süüa ei saa, aga ei ole üldse hullu, kuna maskides on ju ussid ja kõik, kes me siin päev otsa maski kanname, saame õhtul kõhu täis. Hoiab raha kokku ja säästab keskkonda. Järgmises blogipostituses räägin lähemalt, mis ma siis siin teen ja kuidas see eluolu on ka.
Olge terved ja hoidke end!
Teie Merli