Kuidas aga säilitada ratsionaalne mõtlemine, kui su suhtes toimuvad asjad, millest eelmises postituses kirjutasin? Esmatähtis ongi teadvustada, et see, mis sinu suhtes toimub, ei ole normaalne. Paarisuhtes tuleb ikka tülisid ette, aga kui sa tunned pidevalt, kuidas sinust üle sõidetakse, sinu arvamus ega soovid ei ole olulised, sa pead tegema kõike nii nagu su kaaslane soovib ning sa ei julgegi enda arvamust enam väljendada, siis oled sa toksilises suhtes. Lisaks, kui koged ka midagi, mis on iseloomulikud füüsilisele, seksuaalsele või majanduslikule vägivallale, siis on ilmselge, et tegemist on vägivaldse suhtega.
Ma ise tundsin, kuidas ma pidevalt andsin endast kõik loobusin järjest ja järjest oma soovidest; lähedastega aja veetmisest, käisin riides nii nagu kaaslane soovis, olin see kellaaeg kodus, mille partner ette ütles, pidin igast oma sammust aru andma. Ma muudkui andsin ja andsin endast kõik, aga vastu sain tülisid uutel teemadel. Lõpuks ma tundsin, et olen endast kõik ära andnud, aga millest ma loobuda kuidagi ei tahtnud, oli reisimine. Ka selle tahtis vägivallatseja minult ära võtta. Sellel hetkel hakkasin ma vastu, ma sain küll üsna kõvasti füüsilist vägivalda ning sõimamist seetõttu, kuid selle peale ma lõpuks julgesin minna ohvriabitöötaja ja politsei juurde abi otsima. Ma tundsin, et niimoodi enam edasi ei saa ning üksi ma sealt enam välja ei rabele.
Nüüd ma tihtipeale ütlengi lähisuhtevägivalla ohvritele, et kui teil on kõik ära võetud, siis jätke see üks asi, millest te ei ole mitte mingi hinna eest nõus loobuma. See üks asi võib olla lõpuks teie jaoks elumuutev. Kõik naised, kellega olen kokku puutunud ja kes on otsustanud vägivaldsest suhtest väljuda, on samuti tõdenud koos minuga, et lähisuhtevägivallavaba elu on palju ilusam. Keegi ei ole kahetsenud, et ta oma toksilise partneri maha jättis. Üldiselt vägivallatsejad ise seda suhet ei lõpeta, selle jõu peab endas ohver leidma.
Kui sa tahad aimu saada, mis on rahu ja stabiilsus, aga oled veel vägivaldses suhtes, siis proovi võimalusel mõneks ajaks sellest keskkonnast eemalduda. Mine sõbranna või mõne muu lähedase juurde või naiste varjupaika. Lase enda ajul korra puhata ehk ka see annab mõistmise, et üks suhe ei pea olema selline, mis on täis kontrolli ja vägivalda.
Mulle meenub üks naine, keda olen nõustanud ja kelle vägivaldne suhe on küll läbi, kuid tema ekspartner üritab endiselt temaga igati pidi kontakti otsida. Eelmistel jõuludel ta kirjutas mulle ja tänas mind, et aitasin teda sellel teekonnal. Temal ja tema lastel olid esimest korda jõulud, kus nad ei pidanud olema ärevuses, mis seisundis ja tujudega partner/kasuisa koju tuleb. Lisaks ütles ta mulle, et talle tundus alguses, et tema ei ole nii tugev naine ja tema ei ole edulugu ning tema puhul ei ole vägivaldse suhte lõpetamine võimalik. Temas ei ole nii palju jõudu, et sellele vastu astuda. Minu usk aga temasse ei kadunud kordagi. Olin kindel, et ta saab sellega hakkama. Vahel võib tunduda, et see on olnud minul või teistel on olnud kuidagi kergem vägivaldne suhe jätta. Tegelikkuses ei ole see olnud kellelgi kerge. Vägivaldsest suhtest peab end justkui lahti rebima, sest üldjuhul vägivallatsejad niisama ohvritel minna ei lase.
Sellistel puhkudel aitab 0 kontakt. Ei tohiks mitte mingil juhul vägivallatsejaga suhtlusesse astuda, tema toitub sellest ning ei jäta kuidagi rahule. Sellisel juhul aitab külma närviga inimese igakülgne blokeerimine. Kui vägivallatseja peaks tulema ukse taha, tuleb kutsuda politsei. Muidugi kohe küsitakse, aga kuidas käituda laste puhul. Eks see ole tõesti keerulisem protsess, aga ka seal on mõned nipid, kuidas enda närvisüsteemi paremini hoida. Näiteks, anda välja selge sõnum, et vastatakse lapsi puudutavates küsimustes korra nädalas teatud ajal. Ja vastused antakse tõesti vaid lapsi puudutavates küsimustes. Tihtipeale on vägivallatseja kirjades küsimused ja süüdistused naise elu ning olu kohta. See pole ka muidugi lihtne, sest hästi inimlik on end hakata kaitsma, aga vägivallatsejaga peab hoidma suhtluse minimaalse ning tõesti teda igal võimalusel ignoreerima.
Ma olen siiani kasutanud näiteid, kus on naised ohvrid ja mehed vägivallatsejad. Mina üldiselt töötan naistega, mis aga ei tähenda, et meesohvreid ei oleks. Lähisuhtevägivald ei ole soopõhine, küll aga on meeste vägivald naiste vastu kordades hullem. Näiteks on teaduslikult tõestatud, et mehed lahkuvad vägivaldsest suhtest suurema tõenäosusega kui naised ja mehed ei tunne oma partneri ees surmahirmu, mida naised tihtipeale tunnevad. Oled sa mees või naine, poiss või tüdruk vägivaldse suhte puhul abi otsima julgustan ma kõiki. Alati võib pöörduda oma murega ka minu poole, ka siis, kui ise vägivaldses suhtes ei ole, aga tunned muret, kuidas oma lähedast aidata.
Riiklikult on meil olemas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 on 24/7 valmis Sind ära kuulama ning nõu ja jõuga abiks olema. Nendega saab suhelda ka veebivestluses lehel www.palunabi.ee. Hädaolukorras helista hädaabinumbrile 112. Lisaks on igas Eesti maakonnas olemas ka ohvriabi töötajad ja naiste tugikeskused, kuhu on võimalik igal ühel pöörduda. Kui inimene vajab kogetud kuriteo või vägivalla mõjudest taastumiseks professionaalset psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, on tal võimalus saada ohvriabi kaudu traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi. Seda abi on võimalik saada ka siis, kui ei ole kriminaalmenetlust alustatud ehk kui sa ei ole julgenud politseisse minna, on sul ikkagi õigus psühholoogilist abi riigilt saada.
Mina ise kunagi sain abi nii ohvriabitöötajalt, politseilt, prokurörilt, psühholoogilt ja psühhiaatrilt ning loomulikult lähedastelt. Kui olin politseis ära käinud siis lõpuks julgesin rääkida ka lähedastega, mis minuga juhtunud oli. Ma isegi tegin too aeg eraldi FB grupichati, kuhu ma tagasilanguste aeg oma inimestele kirjutasin. See aitas minul säilitada kainet mõistust ning ma tundsin, et ei pea olema oma mõtete ja tunnetega nii üksi. Vägivaldne suhe oli tekitanud minus trauma ning mu ajukeemia oli sassis.
Ja kui sa märkad, et su kõrval võib keegi vajada abi, siis ära mõista tema otsuseid ja valikuid sellel hetkel hukka, usu ta teeb seda ise niigi. Püüa selle asemel mõista, näiteks, miks ta on sellises suhtes, mis tegelikult on tervistkahjustav. Ühel päeval ta tuleb sealt ära ning siis on teiste toetus sellel teekonnal eriti oluline.
Minu elu on nüüdseks kordades parem. Mu vägivaldest suhtest on nüüd küll üle 6 aasta möödas, aga ikka ma vahel taban end mõtlemast, kui mõnus on kanda just selliseid kleite, mida ise soovin. Igakord, kui olen reisil, mõtlen, kui õnnetu mu elu oleks siis, kui ma oleksingi sellest loobunud. Ma saan suhelda oma pere ja lähedastega nii palju kui ma ise soovin, ilma et ma peaks kõigest aru andma. Ma saan rahus keskenduda oma tööle ilma et närvipinge pidevalt kuklas oleks. Ja mis mulle enim meeldib, on see, et ma saan aidata Eesti naistel leida tee tagasi iseendani ning tuua nad lähisuhtevägivallavaba eluni. Siin teisel pool on tõesti elu väga palju ilusam ja rahulikum.
Kui Sa soovid kogemusnõustamist, siis kirjuta mulle. Veebi teel 45min nõustamist maksab 45.-
Kogemusnõustaja Merli