Tuttavad, kellele pidin Saksamaale külla minema, olid selleks kevadeks juba Hollandisse kolinud. Tuttav, kellega saime tegelikult teineteist tundma pärast Kuusiku protsessi, pärast ekretrollide rünnakut minu suunal. Loodus ikka tühja kohta ei salli, Virve on imeline inimene! Kui tuli küllakutse, siis ma pikalt ei kahelnud, kas minna või mitte.
Kevadpühad olid mõnusalt pikad see aasta ja nii saigi piletid ostetud. Küll aga Brüsseli kaudu, nende linnakesele-Goes-lähemal ja soodsam oli Brüsselisse lennata kui nt Amsterdami. Airbalticuga 128.- edasi-tagasi, otselend + ülinormaalsed lennuajad.
Mul hästi vedas, nii kui ma seal maandusin, läks seal ilm väga soojaks. Lausa nii soojaks, et pooled päevad peesitasin aias päikese käes. Lausa nii soojaks, et varbad sai juba Põhjamerre pistetud. Kuigi eks ma kohalike jaoks võib-olla veidi liiga Londoni suvitaja olin, aga ligi 20C ilm, oli minu jaoks tõesti nagu suvesoe.
Tegelikult mul midagi väga erilist teie jaoks kirja panna ei olegi. Kohale jõudnud, veetsime pool päeva Belgia linnas nimega Gent, kus käisime paadiekskursioonil. Maksis vaid 9.- ja kestis tunnike (enam täpselt ei mäletagi) ning oli oma raha väärt. Tagasi tulles käisime linnas nimega Antwerpen, seal tatsasime niisama mööda vanalinna ringi ja tegime minu jaoks viimase suvesooja lõuna. Muidugi suvesooja võtsin endaga kaasa, kuna järgmisel päeval sadas Hollandis juba vihma ning läks taas külmaks.
Hollandis aga sai suhteliselt ristirästi väikelinn Goes läbi joostud. Seal linnas elab umbes 19 000 inimest (Rakvere suurune linn siis umbes). Palju kanaleid igal pool, suht tavapärane, et rikkamas rajoonis olid inimestel paadid tagahoovis, mis tihtipeale olid suuremad kui maja ise. Mulle meenutas see linnake veidi Florida Orlandot, vesi, erinevas suuruses paadid ning ilusad majad igal pool.
Kui enamik mu aega Hollandis kulus jooksmisele, raamatu lugemisele ja päevitamisele, siis üks päev sai käidud ka Rotterdamis shoppamas. Riided olid seal suhteliselt soodsad, aga muidu nt poes toit kallim kui meil Eestis. Kuulsasse lilleaeda me see aasta kahjuks ei jõudnudki, aga siis on põhjust järgmisel aastal tagasi minna + tegelikult nädal enne minu saabumist oli toimunud ka Rotterdami maraton, kuhu ma nüüd igal juhul minna sooviksin! Tegelikult olen nii Belgias kui ka Hollandis varem käinud, lihtsalt neid linnu, millest eespool kirjutasin, külastanud ei olnud.
(Btw, sellel kirikul on torn puudu, raha sai otsa ja siis otsustati, et ei olegi seda torni vaja).
Paratamatult praegune sõjaolukord teeb mõtlikuks, kuhu oleks turvaline põgeneda. Mulle tundub, et Holland võib olla selles osas väga turvaline ja rahulik. Seal olles sain aga aru, et suure tõenäosusega mina (vähemalt mitte nii kaua kuni mul lapsi ei ole) oma kodumaad ei jäta. Usun, et tagalas saaksin väga palju abiks olla. Annaksin oma auto ja kassid sõbrannale ning paluks tal Hollandi poole uhama hakata. Vot sellise tunde tekitas mulle kevadine madalmaade reis.
Goes’i linna teletorn Ukraina lipuvärvides.