Minu mõtted

Soovitan vaadata videot: https://www.youtube.com/watch?v=Ev_PYe3TDYoK Juhendmaterjal ise on veebis kättesaadav: https://www.palunabi.ee/perevagivald-ja-lahisuhtevagivald#toendusmaterjal Kellel vaatamiseks või lugemiseks ei ole mahti, siis tegin siin on minu poolt kokkuvõtte, mis tunnisel veebikohtumisel räägiti: Kui sa ei soovi EMOsse või arsti juurde minna vigastusi fikseerima, siis võimalik on ise vigastusi pildistada. Pildistama peab aga nii, et saab aru, et see on

Olen nüüdseks umbes täpselt 1.5 aastat vallaline olnud. Viimane lahkuminek oli päris ränk. Samas andis endale hea õppetunni, et mitte kunagi mitte kellelegi ei tohiks öelda, et oleks juba aeg üle saada. Iga üks leinab erinevalt, see ei ole kuidagi paika pandud, et nii, nüüd on 3  kuud möödas ja pead olema taas õnnelik või

Hakkasin seda postitust juba mitu päeva tagasi kirjutama. Ühtegi mõistlikku lauset moodustada ei suutnud, ju siis ei olnud ikka veel võimalik kõiki neid emotsioone kuidagi sõnadesse panna. Muidugi, kas nüüdki nii hästi välja tuleb, aga vähemalt proovin.* Esmalt tahaks tegelikult tänada, tänada ja tänada. Aitäh kogu Südamesoovi meeskond! Aitäh SportTravel (https://www.sporttravel.ee/), kelle poolt tuli maailma

Kuupäevaks on 28.veebruar, on esmaspäev. Heliseb telefon: “Tere, Merli! Mis on Sinu südamesoov?” Ma olen pahviks löödud (okei, ma aimasin veidi seda, kuna enne küsiti mu number, millele helistada), aga kui sa päriselt sellise kõne saad, oled ikka pahviks löödud küll. Ma ei osanud ööd ega mütsi vastada, MIS ON MINU SÜDAMESOOV? ET LÄHISUHTEVÄGIVALDA EI

Käisin 17.novembril 2021 Viljandis rääkimas projekt Viibe raames LSV ohumärkidest enda vägivaldse suhte kaudu. Mu lugu on tegelikult kui õpikunäide (siinkohal soovitan väga lugeda Lundy Bancrofti raamatut „Miks ta seda teeb“), kus tutvumise algusest saadik olid punased lipud ehk vägivaldse suhte ohumärgid minu ümber. Ma lihtsalt ei teadnud sellel ajal neist midagi, ei teadnud isegi,

Kirjutan, kustutan, kirjutan, kustutan. Kirjutan, sest mulle meeldib oma emotsioone niimoodi maandada. Kohati tahaks lihtsalt selle kaane sulgeda, aga ega see nii lihtne ei ole. Lisaks paljudel on arusaam, et ma tean rohkemat kui ajalehtedes kirjas on. Tegelikult ei tea, ma oskan vaid tulenevalt enda psühholoogilisest ettevalmistusest ja mineviku kogemusest arvata, miks Karin ikka veel

Täna, 23.august 2019, kuupäev, kui 30 aastat tagasi kogunesid Balti riikide inimesed, et võtta käest kinni ja näidata oma vastumeelsust MRP vastu. Inimestes valitses ühtsustunne ja kindlameelsus. Tunnen, et minus on ka see kindlameelsus, tunnen, et ma suudan ka mõjutada meie ühiskonnas tuhandeid inimesi! Suudan seda teha enda tervenemisprotsessi kaudu ja mul on nii hea