Eksil on juba teine tibi või naine või kuidas taolisi ninetatakse, peale minust lahkuminekut 2020 juulis. Esimesel lapsi polnud, praegusel on neid lausa 3. Aga üllataval kombel kumbki minu laps praegust seltskonda ei salli. See, et eks ise aru ei saa, et iga uue naisega teeb ta haiget lastele endile, nähes, kuidas isa naistesse suhtub […]

Augustis nõudis laste isa minult elatist summas 400 eur ehk mõlema lapse kohta 200 eur kuus. Olin sunnitud tõestama 3 korda, miks mina elatist maksta ei saa ega kavatsegi, nt palganumbritega. Samuti tõestasin ülekannete, arvete (poja koolivormid, pikapäevarühm), piltide, kirjavahetuse jne abil, et osalen endiselt oma laste ülalpidamises ja elatisenõue ei ole kuidagi õigustatud, sh:

30.03-31.05.2023 viibis minu poeg turvakodus, sest laste isa avalduse väitel ei kõlba minu kodu lastele elamiseks. Laste isa ja lastekaitse üheskoos alustasid minu suhtes uskumatut võitlust, põhjendades minu kodu nii: liiga palju asju, liiga väike lastetuba, liiga väike laud õppimiseks, vähe ruumi lastetoas, kole põrand (kodus on koer ja tahame ära kolida ega renoveeri korterit);

Kohtumäärusega kevadest 2022 on vanematel ja sugulastel keelatud rääkida teisest vanemast halvasti laste kuuldes, mis ei kehti laste isa pere puhul. Poeg on mulle aja jooksul küllaga rääkinud, kuidas isa on minust halvasti jutu käigus rääkinud ja kuidas ta on kuulnud isa vanematekodus minu kohta sealset vanaema, toonast tibi ja isa minust taga rääkimas. Jõhker,