Olime 3 nädalat omaette elanud, ta elas minu kulul esialgu. Aina enam hakkas mind piirama, et peale kooli pean kohe koju tulema jne kusagile jääda ei tohi. Kui tahan sõbrannadega kokku saada, pean temaga seda enne arutama. Pidin andma talle kõik oma sotsiaalmeedia konto paroolid vnh ta sundis mind selleks. WC sse ei tohtinud teloga minna, sest äkki suhtlen seal kellegagi salaja. Kui temaga piisavalt ei tegelenud, siis sõimas ja karjus pidevalt mu peale (paks lehm, peaksid kaalust alla võtma, sa oled meeste ärakasutaja, lits jne ). Muidugi ennast ta ülistas ja ütles, et mina kasutan teda ära, kuigi tal ei olnud mitte midagi pakkudagi, ta oli lihtsalt töötu alkoholilembeline nolk, isegi seks temaga ei olnud suurem asi. Ma ei tea, mis mind temas kinni hoidis.
Läks paar kuud mööda (seal vahel muidugi veel toimus intsitente, aga ma ei hakka kõike kirja panema, sest selleks läheks poolt raamatut vaja). Mul ema helistas ja ütles, et on endale ja mulle broneerinud reisi Türki, see oleks mulle minu 18.aastaseks saamise puhul. Ma olin nii õnnelik ja kui sellest temakesele rääkisin, kassis ta täiega, läks WC-sse, lukustas ukse ja lubas endal veenid läbi lõigata, kui ma sinna reisile lähen, et sellega näitan, et ma ei hooli temast. Ta jauras seal paar tundi, karjus ja ütles et lõikab veenid läbi, reis oleks olnud alles aasta pärast. Ma täiega kartsin, et teebki endale midagi, anusin, palusin, nutsin. Kuni lõpuks alla andsin ja ütlesin, et hea küll ma ei lähe siis Türki, siis tuli vetsust välja. Kallistas ja käskis mul emale helistada ja öelda, et ma ei sõida Türki. Peale seda tundsin vaikselt tema vastu vastikust ja tahtsin ta maha jätta mitu korda, aga ikka alati kuidagi suutis mind ümber veenda , meil oli ka toredaid päevi, kus saime hästi läbi ja tegime kõike koos.
Kui olime pool aastat umbes koos juba elanud, siis aga terroriseerimine aina süvenes. Näiteks, terroriseeris mind terve öö sellepärast, et panin instasse uue pildi ja mingi suvaline kutt kommenteeris seda. Ta oli nii armukade, ta räuskas ja märatses terve öö ega lasknud mul magada, kuigi ta teadis, et mul oli järgmine päev autokooli eksam, mille ma ka tänu sellele põrusin. Ta armukadedus oli lihtsalt haiglane ja ohjeldamatu. Kui mingi meessoost isik mulle kirjutas, sõimas ta neil kohe minu kontode alt näo täis, siis sõimas ja karjus minu peale. Kord tuli magamistuppa märatsema, kuna ma ei vaadanud temaga hommiku kella viieni telekat, sest olin väsinud ja tahtsin magada. Tema jutu järgi ei hoolinud temast, kuradi nartsistlik värdjas.
Aina enam tõmbusin eemale oma sõbrannadest, sugulastest, aina vähem suhtlesin oma perekonnaga, kõik tema survestamise pärast. Läksin isegi kooli kõrvalt tööle, et meid mõlemaid üleval pidada, sest temal tänu oma alkoholilembusele ükski töökoht üle kuuaja vastu ei pidanud. Tuli mulle rongiga kooli vastu, et jumala eest kuhugi hulkuma ei läheks. Kui tema teadamata Hesburgeris käisin, siis isegi sellest suudeti suur draama teha Viskasin ta kodust mitu korda välja, siis saatis pilte sillast, kus alla hüppab. Minul lollil läks muidugi jälle süda haledaks. Ükskord kui toidupoes käisime ja ootasime rongi, siis hakkas jälle lambist karjuma, et mul on armuke, kuna olen nii külm ta vastu, kuigi mul ei olnud mitte kedagi. Lubas rongi alla hüpata, kui üles ei tunnista, lõpuks siis ütlesin, et jah on et ta rongi rööbastelt ära tuleks, inimesed vaatasid, mul oli väga häbi.
Kord olime mu ema juures koeri valvamas. Ta käis muidugi naabrimehega jälle joomas ja tuli siis joogise peaga koju. Hakkasime tülitsema jälle, ei mäletagi mille pärast, aga ühel hetkel ta kukkus trepist ja tõmbas minu kaasa. Ütlesin, et kutsun talle politsei, mulle aitab, aga ei kutsunud, politsei kutsus ta hoopis ise endale. Mina loll muidugi ei lasknud politseil teda ära viia, kuigi oleks pidanud ja andsin talle jälle andeks.