Merhaba!
28.juuli hommikul polnud veel halli aimugi, et laupäeval võiks Türki lennata. Puhkus oli kohe läbi saamas, tuju üsna kehv ilmade tõttu ja üleüldse oli tunne, et kahe nädalaga ma välja ei puhanud. Silma jäi Tuusiku kõik hinnas pakkumine Alanyasse 3* hotell 399.-. Kirjutasin sõbrannale, kellel oli puhkus, kas lähme, et ehk saan puhkust juurde võtta. Ta ütles, et uuri. Uurisin ja läkski kõik lepase reega. Reiskorraldaja muidugi pidi kinnitama, et hotellis on ikka vabu kohti, väidetavalt oli (kuniks kohale jõudsime, aga sellest peagi). Igatahes mõeldud-tehtud, laup varahommikul lendasime juba Türki. Lennujaama läksime veidi üle 2h varem ja seekord see aeg kuluski kõik ära.
Kuskil kl 14 paiku jõudsime oma hotelli. Uuhh, nii hea, saab riided vahetada ja bassu äärde minna. Või siiski mitte… Koha peal selgus, et neil pole vabu tube ja suunavad meid üheks ööks teise hotelli. Kompiks siis tasuta wifi (seal peab muidu selle eest maksma). No okei, ma olime nagunii suht kapsad omadega ja vastu ei vaielnud. Saime kesklinna hotelli. Polnud halb, aga meie esialgses hotellis oli rand hotelli tagahoovis, kesklinnas ei olnud, bassein oli ka väiksem, aga no ühe öö elame üle eks. Järgmine hmk meie toakaarte vastu ei võetud, peame üheks ööks veel jääma. Oeh, hakkasime juba kurjaks saama. Võtsime oma reisikorraldaja kontaktisikuga ka ühendust. Tuli välja, et meil isegi vedas, et paljud hotellid bookivad nii üle, et osa inimesi peab fuajees magama :/.
Kui see hotellijama kõrvale jätta, siis esimesel õhtul läksime randa peesitama. Hotellil oli oma rand, kus olid tasuta lamamistoolid ja varjud. Kui hotellis oli vein ja õlu paketihinna sees, siis rannas pidi kokteilide eest ise tasuma. Eurodes sai ilusti, aga soodsam oleks olnud maksta kohalikus rahas või kaardiga. Kohalikus rahas oleks Mohito olnud alla 8.-, eurodes oli üle selle. Meie jaoks oli aga eurodes või kaardiga lihtsam majandada. Üleüldse sai enamik kohtades kaardiga maksta, nii et sula ei läinudki nii palju tarvis, kui kaasa võtsime. Kohalikku raha meie ei vahetanudki.
Pühap oli mul jooksukavas pikk jooks ja ega see 40C kuumus mind takistanud. Lisaks valisin trenniks mägijooksu. Jooksin Alanya mäest üles (13 a tagasi sai samast mäest üles kõnnitud, praegu ei viitsiks never jala minna 😀 joosta võib). Pildi pealt võite näha, kui palav mul oli. Vahepeal mingid taksojuhid üritasid mind auto peale meelitada, aga ma karjusin, “no, I am not tired!”. Kas siis näost ei ole näha, et ma seda enesepiinamist naudin? 🙂
Ülejärgmisel päeval saime siiski plaanitud hotelli. Kompiks siis tasuta WIFI, merevaatega tuba ja šeiff. No hea küll. Täitsime ka mingisuguse paberi, et meil ei ole Novatoursile pretentsioone. Kuigi ühe ekskurssiooni puhul lubatud mošee jäi külastama, selle üle oleks võinud vinguda, aga mõtlesin, et ei hakka seekord. Muidu oli ju fun.
Kuna meie eesmärk oligi võimalikult palju rannas ja bassu ääres vedeleda ning mitte midagi teha, siis otsustasimegi vaid ühele ekskursioonile minna. Selleks valisime Sapadere kanjoni, kuhu meid viidi jeepidega (tripi alguses korralik autodevaheline veesõda, mis oli isegi täitsa äge ja jahutav). Lisaks külastasime üht koobast, mis asus 150m sügavusel (selle eest pidi eraldi maksma, kas 1.- võ 15 kohalikku ), kanjonit (pidi ka juuurde maksma 1.- või 15 kohalikku), kohalikku küla ja siidifarmi. Mošee pidi ka olema, aga ei teagi, kus see siis jäi. Igatahes muidu oli täitsa äge, aga kohati olid nii nõmedalt pikad pausid täiesti mõttetudes kohtades. Oleks siis nt olnud kanjonis pool tundi rohkem aega kui kuskil lambi kohas, kus üks tädike leiba küpsetas. Ekskursioon ise maksis 35.- (Novatoursi kaudu) ja üldjoontes jäime rahule. A ja kanjoni all käisin ujumas, vesi oli sigakülm.
Kohalik teenusepakkuja oli Sherlock Holmes (https://www.tripadvisor.com/ShowUserReviews-g297961-d19386108-r811863088-Sherlock_Holmes_Restaurant_Cafe_Bar-Alanya_Turkish_Mediterranean_Coast.html), kes ekskursioonil osalejatele pakkus võimalust, et viivad meile sobival õhtul tasuta Alanya lossi juurde päikeseloojangut vaatama. Ainus tingimus oli see, et õhtustaksime nende restoranis. Why not. Kuna selle reisi eesmärk oli ka mitte midagi ise mõelda ega organiseerida, siis see variant sobis hästi. Lisaks, tasuta transport pärast hotelli tagasi. Ja no tõesti, kõik, kes Alanyasse lähevad, soovitan väga seda ettevõtet. Niiii heaa teenindus, maitsev toit, mõistlikud hinnad, kelnerite poolt tants ja trall, kuhu kutsuti ka külalised kaasa tantsima (mina läksin ofc). Nt kokteilid olid seal umbes 5.- (koos tulede ja viledega), pizza 4.- (restoranis!). Lisaks käiks firma omanik kõik tervitamas ning jutustamas, et tal see ettevõtte juba 29 aastat olnud ning ootab meid tagasi (viimasel õhtul läksimegi :D). Mõlemal õhtul saime enne minekut tasuta kokteilid.
Muul ajal me lihtsalt päevitasime (Kleopatra Beach ise on küll üle prahi, vesi oli ka 27C, puhas, mõnus), nautisime kuuma ilma, mina käisin vahepeal jooksmas (jooksmas nägin vaid valgeid inimesi) ja võitlesime meeste tähelepanu vastu. Kui ma viimati käisin Türgis 13a tagasi, siis suure tõenäosusega ma järgmised 13a uuesti ei lähe. Isegi meie enda hotelli baaris tervitati: “hey, sexy lady!” Siis ma vist kasutasin küll oma kurje silmi, sest rohkem ta mulle nii ei öelnud. Aga tänaval, igal sammul, kogu aeg keegi tahtis juttu teha ning approachiti sexy lady jutuga, no ei keri noh, ma olen eurooplane, kus selline asi kvalifitseerub juba sexual harrasmenti alla.
Muidu võis reisiga suht rahule jääda. Päris mõnus oli vahelduseks käia reisil nii, et ise ei pidanud mitte midagi mõtlema, uurima, kalkuleerima. Kõik see oli meie eest ära tehtud, meie asi oli vaid lihtsalt õigel ajal õiges kohas olla. Ainuke halb asi oli see, et meid tabasid kõhuhädad ja ESIMEST KORDA ühtegi kõhutbl kaasas ei olnud… nii et kui lähed reisile, võta ALATI söetbl jms vajalik endaga kaasa. Ostsime küll apteekist mingid rohud, aga pigem need ei toiminud.
Kui oled ka Türki minemas ja soovid miskit rohkemat teada, siis kirjuta julgesti 🙂
Ilusat saabuvat suve lõppu soovides!
Merli