Olen praegu lennukis, lõpp sihtpunkt Rumeenia, sõidan töölähetusele. Vahemaandumine on Poolas. Tavaliselt magan juba enne, kui lennuk jõuab õhku tõusta. Täna olen 2h unega eriti väsinud, aga mida ei tule, on uni.
Tahaksin lihtsalt täiega ulguda kui ebaõiglane see maailm on. Samas mõtlen, mida minul siin nutta, minuga on kõik korras. Aitajana tean, et võin kogeda sekundaarset traumat ehk on oht võtta ohvriga juhtunut nii hinge nagu see oleks endaga juhtunud. Aga endiselt ei juhtunud.
Juhtus 20.aastase tüdrukuga, noore naisega. Sõber, kes oli sõbranna valusast lahkuminekust teadlik, kellega ollakse pärit samast lapsepõlve kandist, kellega käidi koos peol, kes palus tüdruku juures öömaja, võttis oma sõbranna vägisi.
23.aastane noormees, kes kasutas oma sõbranna haavatavust kõige räigemas mõttes ära. Mul on endal vastik, nii vastik. Misasi Sa oled selline??!!
Mulle läheb see lugu väga hinge. Miks- seda ma ohvri ja ta pere kaitseks ei räägi. Ma ei taha, et nad oleksid kuidagigi ära tuntavad. Vanused ja taustaloo jätan nii nagu need päriselt on.
Mures ema kirjutas mulle eile õhtul (tütre loal). Jumal tänatud, et neil on omavahel usalduslik ja turvaline suhe. Ma ei kujuta ette, mida võib üks ema süda tunda, kui on juhtunud midagi niivõrd õõvastavat, nagu see, et ta kuuleb, kuidas ta tütart võetakse vägisi ja tütre enda kodus, mis peaks kõige turvalisem paik olema..
Teoorias olen seksuaalvägivalla teemadega palju kokku puutunud, ka endiste ohvritega, aga mitte nii värske juhtumiga. Vanas töökohas osalesin Sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla tugigruppide teenusedisainis. Ma tean, kui karm on statistika, aga kui ühel hetkel see ei ole enam pelgalt statistika, vaid see juhtub enda tuttavaga…
On väga tavapärane, et ohver ei taha kuskile pöörduda, ta tahab juhtunu unustada, maha küürida. “Tundsin end sealt alt nii räpasena ja tahtsin kõik maha pesta, aga ei tekkinund tunnet, et saan puhtaks” lausus tüdruk, kellele ööhakul järgi sõitsin, et viia ta Seksuaalvägivalla Kriisiabikeskusesse (SAK). Nutan siin lennukis nende sõnade peale. Sellel hetkel ei oskagi midagi öelda. Selliseid asju ei tohiks eales juhtudagi! Aga juhtus ja õnneks oli mul võimalus tüdruk ringi veenda, et asi tuleb fikseerida.
“Aga äkki ma ikka ise olin süüdi, ei öelnud piisavalt ei, tarbisin liiga palju alkoholi.” Mina: “Sa võid seista kasvõi vabaduse väljakul alasti, silt kaelas, et vägistage mind, Sa poleks siis ikka süüdi, vastutus lasub teo toimepanijal! Turvaline mees/sõber hoolitseb, et purjus sõbranna ilusti magama saab, paneb teki peale ja that’s it!”
Veidi enne südaööd jõudsime Sõle tänavale SAKi. Seal ei ole silti, et seal selline keskus on. Õe juurde pääsesime kohe, tüdruku ema sõitis ka Tallinnasse, ootasime kolmekesi arsti. Mina lahkusin varem, et lennule jõuda, et jõuda seminarile, mille põhiteemaks on naistevastane vägivald. Erinevad Euroopa Liidu riigid tulevad kokku, et jagada oma riikide parimaid praktikaid. Minu ettevalmistus lehel on juttu ka SAKidest ja sh tulevasest nõusoleku seadusest. Kui enne pidi ohver tõestama, et ta piisavalt “ei” ütles, siis edaspidi peab teo toimepanija tõestama, et talle “jah” öeldi.
Tüdrukul kulus seal aega üle 3h. Proovisime tema emaga rääkida, et politseisse tuleks ka avaldus teha. Tüdruk polnud valmis, tal on hirm, mis on nii arusaadav. SAKis juba võeti proovid, pildistati sinikad, küsiti küsimusi, anti igaks juhuks HIV jt suguhaiguste vältimiseks rohud. Need tõendid säilitatakse 6 kuud, kui tüdrukul peaks siiski tekkima julgus politsei poole pöörduda. Ma loodan, et on, sest sellised õudused saavad juhtuda/jätkuda vaikuses, aga inimlikult mõistan täiesti, miks ta ei taha.
Kui ma muidu raskete lähisuhtevägivalla juhtumite puhul, mida liiga hinge võtan, kasutan enne magama jäämist terapeutilisi võtteid, kuidas need lood nö endast läbi lasta, siis täna öösel ma ei tahtnud seda teha. Tahtsingi olla kurb, tunda seda ebaõigluse valu.
Sotsiaalvaldkonna inimesena ma tean, et selle noormehe elus on midagi väga valesti läinud, et ta võttis endale selle õiguse endast nõrgemat haavatavas olukorras noort naist seksuaalselt ära kasutada, aga krt küll, seda kõike saaks ennatada! Ja kui me ei suuda ühiskonnas neid asju ennetada, siis peame suutma vägistajad oma tegude eest vastutama panna! Ka see on ennetus, et järgmiseid ohvreid ära hoida.
Lisan siia lõppu SAKide info:
https://www.palunabi.ee/seksuaalvagivalla-kriisiabikeskused