Hei-hei! Olen praegu kuskil Tallinna vanalinna baaris nimega Shamrock. Sõbrannad läksid suitsule ja mina valvan nende jooke. Ausalt öeldes olen väljas üle ma ei tea, mis aja. Täna oli töökoha uus aasta gaala ja siis mõtlesin, et why not lasta end natuke lõdvemaks, nagunii haige jala tõttu joosta ei saa, sünnipäev ka ukse ees, lasen auru välja siis.
Töö üritus oli väga äge! Pärast liitusin sõbranna ja tema seltskonnaga Tallinna vanalinnas. Tegime mõned kokteilid ja siis tekkis ühel soov Shamrockis karaoket laulda. No okei, lähme elame kaasa. Jõudsime baari ja…
Teised ostavad endale kokteile ja minu poole pöördub noormees, kes ütleb, et teab mind minu õe kaudu. Mina, et no okei. Siis ta hakkab rääkima, kuidas ta imetleb mind, kui julgen ma olen, kuidas ma julgen rääkida asjadest, millest paljud pered vaikivad, ka nende pere…
Ma ei osanud alguses ööd ega mütsi vastu öelda. Esiteks, olen alkoholi tarbinud ja teiseks, kui keegi tuleb mu juurde ja tunneb mu ära, ei oska ma kuidagi olla. Olen ju tavaline inimene. Aga see noormees ütles, et et tahaks, et ma teaks, et üks meesterahvas toetab mind ja et ma jätaks samas vaimus. Meesterahvas on samas linnas sündinud ja kasvanud nagu mina-Rakveres.
Nüüd ma siis istun siin kuskil vanalinna baaris, silmad veidi vesised, mõistus shokis, et mis see nüüd oli. Minu psühholoogi aju mõtles kohe, et tal on järelikult peres olnud koduvägivald..Aga see, et ta minuga rääkima tuli, on see, et ma teen õiget asja! Ma ei päästa vaid naisi, vaid ka neid lapsi-poegi, kes on kasvanud ebaturvalises suhtes!
Aitäh Sulle, aitäh, et julgesid tulla mind julgustama, sest see on suurim samm ka sinu edasises julguses! Headus sünnitab headust. Julgust julgust ja mõistuse hääl mõistuse häält!