Olen vallaline, saame tuttavaks?!

Olen nüüdseks umbes täpselt 1.5 aastat vallaline olnud. Viimane lahkuminek oli päris ränk. Samas andis endale hea õppetunni, et mitte kunagi mitte kellelegi ei tohiks öelda, et oleks juba aeg üle saada. Iga üks leinab erinevalt, see ei ole kuidagi paika pandud, et nii, nüüd on 3  kuud möödas ja pead olema taas õnnelik või et issand, juba 7 kuud on möödas ja sa ikka nutad seda petjat taga?!

Iga inimese leinaaeg on erinev ja ausalt sellised kommentaarid ei pane inimest kiiremini unustama. Pigem vastupidi, siis ei julgetagi enam rääkida, elatakse rohkem oma halvad mõtted sissepoole ning lõpptulemus võib üsna halb olla. Aga mitte sellest ma ei tahtnud täna rääkida.

Jäin siin mõtlema… Mõtlema, et nii igatseks kedagi, kelle kaissu õhtuti pugeda, kellega oma muresid ja rõõme jagada, kellega kvaliteetaega veeta või lihtsalt maailmaasju arutada, ühiselt unistada ning reisida. Kus aga leida see inimene, kellega seda kõike teha? Tinder? Trenn? Töö?

Sõbrad ja sõbrannad on paljud juba suhetes ning kui neil ongi vallalisi sõpru, siis need on täpselt sellised, kes ei oleks never ever sinu maitse. Samal ajal pool suguvõsa on tagajalgel, et “sul võiks juba keegi olla”, “nii kahju, et sa üksi oled”, “küll sul ka keegi tuleb”, “no räägi nüüd, kes sulle lilled tõi”, “oled sa ikka kindel, et see vaid sõbratasandil date oli” jnejne. Usun, et paljud minuvanused vallalised saavad nende lausetega rileitida.

Siin ma siis istun, laupäeva õhtul, hommikumantlis, kodus diivani peal. Mul on tinder ja bumble… Nende osas  muidugi läksime ühe tuttava FB seinal vaidlema, et mehed otsivad sealt vaid seksi ja naised proovivad mehi abielluma meelitada (see mees, kes seda väitis oli 40+ ja endal Tinderit ei ole). Eks seal oma tõepõhi ole, aga kus sa tutvud uute inimestega? Eriti praeguses koroonamaailmas, ok nüüd võeti jälle piirangud maha, aga kui ei ole eriline peolkäija? Ausalt öeldes, kui keegi peol mulle läheneb, siis ma ei ole kindel, et ma üldse inimest jutule võtaks ja ega ise ka ei lähe ju, et jou, sa oled päris hot, saame tuttavaks?!

Siis on mul sellised toredad kirjad postkastis:

Mõne mehega olen Tinderist või Bumblest suhtlema hakanud ning mingi hetk nagu vajub see suhtlus ära… Jutt nagu jookseb, mõnega olen kokkugi saanud, aga kuidagi, tundub nagu kumbki ei viitsi rohkem panustada. Ütlen ausalt, kui suhtlus vähemaks jääb, siis suure tõenäosusega olen mehe mõne päevaga unustanud ja tundub, et see on vastupidi ka 😀 Ma ei tea, kas koroona on kuidagi sellele kaasa aidanud, aga kodus diivanil istuda tundub palju parem kui vallaliste turul vaeva näha.