Olen tegelikult juba varemgi tahtnud kirjutada ühest Eesti suunamudijast, kes kirjeldas, kuidas tema võitleb kiusamise ning vaimse vägivalla vastu. Ise samal ajal sõimab inimesi paksudeks, lollideks jms. Ei ole minu meelest okei eeskuju. Eriti veel paljudele noortele, kelle jaoks ta iidol on. Justkui tema on oma välimusega teistest parem. Ei, ei ole. Eesti ühiskonnas nähakse juba aastaid kiusuennetusega vaeva ja ühe tuntud suunamudija avalikud sõnavõtud tõmbavad sellele korralikult vee peale.
Tänast blogipostitust ajendas mind aga kirjutama tema kirjutis Severinasest, kes on üsna alles süüdi mõistetud joobes juhtimise ja lähisuhtevägivalla eest. Ma püüan oma emotsioonid, mida see postitus minus tekitas, kõrvale jätta ja selgitada rahulikult, miks sealsed mõtted lähisuhtevägivalla aspektist jamad on.
- BSH väidab, et mehe eksi jutt ja käitumine on vastuoluline. LSV ohvrite jutt ja käitumine ongi üldjuhul vastuoluline. Nad on elanud läbi suure trauma, mille tagajärjed võivad veel pikalt kesta. Nt mõelge, kui olete kaotanud oma lähedase inimese, üks päev võite end juba paremini tunda, aga teisel päeval on jälle rongi alla jäänud tunne. Lähisuhtevägivalla ohvril on samamoodi, on paremaid päevi, kus tuntakse end tugevamana, et nüüd ma suudan eluga edasi minna ja on halvemaid päevi, kus psüühika täiesti ära kammib ning võibki võitu saada nt ka see, et saadadki oma eksile vihaseid sõnumeid vms. Ohvrile on ju haiget tehtud, väga palju haiget ja kelle muu peal siis seda ikka välja elatakse, kui selle, kes talle haiget tegi. Lisaks on väga tavapärane see, et vägivallatseja võetakse veel tagasi, mitu korda ja ongi tüüpiline see, et lähedastele öeldakse nt, et vägivalla kohta valetati. Kuidagi tuleb ju põhjendada ka teistele, miks kaaslane tagasi võeti ning seal võib olla ka vabalt teise poole nõue, et tuleb sellist asja öelda.
- Tsitaat BSH blogist: “Ta ei ole MITTE KUNAGI olnud minuga vägivaldne. Vastupidi: ta on ülihooliv. Ülirahulik… Mina tunnen end Severinase seltskonnas NII kaitstult, hoitult, rahulikuna ja ta kohtleb mind NII hästi. Ma ei ole eales tundnud, et keegi mind nii palju armastaks.” Mina ja paljud lsv ohvrid ütlevad kõik, et alguses nad tundsid, et keegi ei ole neid kunagi nii palju armastanud. See on LOVEBOMBING, mille eesmärk ongi ohver armastusega üle valada, et ta ei läheks minema, kui ollakse ohvriga halb, et ta jääks sõltuvusse sellest üliheast kaaslasest, kes alguses/vahepeal on.
- BSH teada ei ole Severinasel ühtegi teist ohvrit. LSV on niivõrd varjatud probleem. Väga vähesed inimesed julgevad ja tahavad sellest üldse rääkida. Mõni inimene peidab selle enda sees nii ära, et ei räägi sellest kunagi. Nüüd on tegemist avalike inimestega. Kui neid ohvreid on olnud veel, siis vaevalt keegi tahaks lõpetada BSH sotsiaalmeediakontol, kus kirjeldatakse, kuidas see, mis temaga juhtus, ei olnud tõsi.
- BSH kahtleb Laseri saates ette loetud tunnistustes… Well, tunnistuste andmine inimese vastu, keda sa armastad ei ole mentaalselt lihtne. Need sündmused, mis on juhtunud, on inimene olnud šokiseisundis. Ta ei pruugi kõike adekvaatselt mäletada. Aju on lülitatud ellujäämise režiimile ja on lülitanud nt mälu minimaalsele režiimile. Sp võivadki osa sündmuste mälestused nn tavainimese jaoks olla segased, aga ohvril on sündmustest teatud hetked meeles, mis ei pruugi olla nn loogilised, aga see ei tähenda, et neid ei juhtunud.
- “Milleks on vaja veel tal vägivallatsejaga kontakti otsida?” Ohvrid tahavad tihtipeale hiljem teada, miks vägivallatseja käitus nendega nii nagu ta käitus. V-b tuleb mõni uus info kuskilt välja ja kellelt sa veel küsid, kui mitte oma eksilt. Vb on ohver alkoholi tarbinud ja emotsioonid saavad võimust. Tuleb meelde endal olukord, kus pärast politseis käimist oli üle kuu aja möödas ning ma olin teada saanud, et olin ilma enda teadmata hoopis enda vägivallatseja armuke. Ma olin kooli kokkutulekul. Tarbinud alkoholi ja saatsin ka oma vägivallatsejale öösel sõnumi, et tema oli hoopis see, kes pettis, mitte mina (süüdistas mind kogu aeg selles). Sellel hetkel said emotsioonid minust võitu. Seega jah, see on väga normaalne, et ohver tahab pärast vägivallatsejaga suhte lõpu temaga kontakteeruda, ta tahab vastuseid, ta tahab oma valu välja elada. Seda muidugi ongi keeruline mõista kõrvaltvaatajal, aga usun, et iga lsv ohver mõistab seda, miks seda ohvrid teevad… Alles tagant järgi saad aru, et see kontakteerumine on mõttetu, aga selle valu sees olles ei ole ajukeemia veel korras.
- Väide, et meie ei olnud seal, ei tähenda, et need asjad ei ole juhtunud. Üleüldse, Eesti Vabariigis on lähisuhtevägivalla kuriteo eest üsna keeruline kedagi süüdi mõista. Nii et kui tuleb süüdimõistev kohtuotsus, saab olla ikka päris kindel, et need asjad on ka päriselt juhtunud.
- Väidetavalt ei ole Severinast eksi osas üle kuulatud. See ei saa menetluslikult paika pidada. Süüdistatav kuulatakse ALATI üle! Laseri saates öeldi, et ta ise keeldus ütluste andmisest, mis oli tema õigus. Ehk et ka see tähendab, et ta kuulati üle.
- Mina ei võtaks omaks mistahes süüdistusi, et vahi alt pääseda.
- Kui ma oleks süütu, võitleks ma iseenda eest, mitte ei laseks naisel enda nime puhtaks pesta.
Vist tuli ikkagi üsna emotsionaalne postitus. Lihtsalt kurjaks ajab. Nii, nii kurjaks, et nüüd näidatakse noortele, et on okei kahelda süüdimõistvas kohtuotsuses, on okei gaslightida ohvrit ning hoopis tema segaseks tembeldada. Tegelikkuses on teada, et vägivallatsejad ei muutu ja on vaid aja küsimus, kui midagi juhtub. Ja kindlasti mitte kunagi ei tohiks kannatada vägivalda glamuurse elu nimel!
*Peapildil 2024.a perevägivalla statistika