Enne kui pojad tagasi sain, oli mul kolmel korral veel tüdrukud ära võetud. Küll ma olin väiksemat löönud, küll hammustanud jne. Loomulikult jäin ma kohtu poolt kõiges ka süüdi. Tänaseni ma ei mõista Soome kohtusüsteemi, kuidas nad ei näinud, mis tegelikult toimub. Viimase süüdistuse järel sain aru, et ma ei saa enam nii jätkata. Kaotan kõik lapsed võideldes ühe pärast.
Otsustasin, et annan lapse tema juurde elama ja kolin ise lastega Eestisse tagasi, kui saan poisid suve veetma endaga. Helistas mulle lastekaitsetöötaja ja ütles, et saan poistega minna suvevaheaega Eestisse veetma. Ma olin teadlik, mida teen ja olin sellele varem mõelnud. Võtsin lapsed, pakkisin hädavajaliku, asusin Eesti poole teele, ise samal ajal teades, et kõige väiksem on ilma jäänud emast ning peab isa juures elama. Aga ma ei saanud midagi teha, see tundus ainuõige väljapääs olevat. Loomulikult kasutas lapse isa seda minu vastu ja teatas kõigile fb, et milline ema hülgab oma lapse mehe pärast.
Mõni aeg hiljem helistasin talle ja küsisin, kas saan pisikese enda juurde elama, kui jään lastega Eestisse. Ta ütles, et tal on mulle ettepanek ja ta isegi võib nõustuda. Tema ettepanek oli, et ma hakkan tema armukeseks ja magan temaga, siis annab ta lapse minu juurde elama. Ma ei nõustunud sellega. Jah ma ei nõustunud sellega isegi mitte lapse nimel. Küsite miks? Vastan, kui elasin Soomes, siis kasutas ta mind ära une pealt. Ma jälestasin teda ja jälestan siiani. Ta teadis minu olukorda, aga tegi seda ikkagi.
Räägin kuidas see juhtus. Läksin sõbrannadega välja, pidin olema kaine autojuht ja tema pidi tulema enda pisikest vaatama. Lubasin seda enda kodus teha, kuna tema korteris olid töömehed. Läksime välja, me ei olnud ära rohkem kui kaks tundi, kui sedagi. Keegi pani minu cola sisse korgijooki, varastas ära minu käekoti telefoni ja sularahaga. Hiljem käekott ja autovõtmed küll leiti meeste wc-st, aga kahjuks ei töötanud mitte ükski kaamera baaris, et saaks süüdlase kinni võtta. Sõbranna õnneks polnud veel joonud ja sai koju sõitma hakata. Mäletan, et mul oli nii paha olla ja ta pidas iga natukese aja tagant auto kinni, et saaksin oksendada. Koju jõudes olin ma nii väsinud ja see olukord kestis kolm päeva, vahel oli tunne, et ma ei tulegi sellest kõigest välja.
Sõbranna läks koju ja lapse isa jäi nö lapsi valvama seniks kuni mul parem hakkab. Võtsin riided seljast ja läksin magama, sest tundsin, et ma ei suuda mitte midagi teha. Ärkasin selle peale, et tundsin, et keegi on teki all ja… ma ei suuda sellest edasi rääkida. Lükkasin ta endast eemale, karjusin ja viskasin ta enda kodust välja. Loomulikult läks ta kõigile rääkima, et magasin temaga ja ta oli isegi pilte teinud ja neid näidanud teatud inimestele.
See selleks, läksin Eestisse, olin kaks nädalat rahulikult olnud, kui sain kõne Soome lastekaitselt, et olen kohustatud poisid tagasi tooma Soome lastekodusse, kuna see on nende kodu. Loomulikult said nad infot eksmehe käest, kes kandis neile ette, et ema ei plaani lastega tagasi tulla. Tal oli õigus, tõesti mul polnud seda plaanis, polnud plaanis ära anda enda lapsi millegi eest, mida ma polnud teinud. Jäime eesti, läksin tööle, leidsin elukoha ja tundus, et elu hakkab stabiilseks minema. Hakkas ta jaa…