Läks veel mõned kuud mööda. Olime tädi juures, ta virutas mulle rusikaga teiste ees sellepärast, et tahtsin tädiga poodi minna ilma temata. See oli esimene kord, kui mu vastu kätt tõstis, varem oli raputanud ja tõuganud). Läksin hommikul kooli ja otsustasin sellel päeval, et nüüd teen asjale lõpu, oli 2015.aasta maikuu. Mul oli esimene kursus vaikselt lõpetamisel, alustasin sellega, et muutsin kõik oma sotsiaalmeedia kontode paroolid, et ta kuhugi enam sisse ei pääseks ja postitasin pildi instasse tekstiga (new life, happy feelings). Ta ärkas üles ja sai aru, et ei saa mu kontodele enam ligi ja see insta pilt ajas teda väga marru.
Ta tuli rongijaama ja ütles et saadab mu kooli, ütlesin, et pole vaja, oskan ise ka minna. Ta ütles, et ärgu ma ülbitsegu ja pressis ennast kaasa, rongis sõimas ja terroriseeris mind. Arvas, et mul on uus mees, miks muidu sellise pildi postitasin ja sellise teksti kirjutasin ning miks paroolid ära vahetasin; kas mul on midagi varjata. Hakkas ähvardama, et tuleb mu kooli märatsema, kui ma kohe talle välja ei räàgi. Ütlesin siis, et tahan lahku minna, mille peale ta veel rohkem vihastas. Ütles, et tuleb küll kooli kaasa ja räägib õpetajatele, milline lits ma olen jne. Ma olin nii hirmul, pisarad jooksid. Kool oli ainuke koht, kus sain ennast vabalt temast eemal tunda, ma ei tahtnud, et ta sinna märatsema ja lõugama tuleks. Ütles, kui kinnitan, et me ei lähe lahku ja et armastan teda ja tõestan seda talle, siis ta ei tule kooli kaasa ja läheb koju. No ütlesin talle, aga temake ei uskunud, ütles et pean tegudega seda tõestama ehk kui kohe praegu temaga seksin, siis ta ei tule ja usub mind. Teadsin, et ta on selleks võimeline, me läksime rongi WCsse ja ta lihtsalt k*ppis mind, see oli minule viimane piisk karikasse.
2 nädalat teesklesin, et kõik on hästi ja veensin teda endaga Eestisse minema, kuna ta emal oli sünnipäev. Veensin teda kaks päeva kuni ta oli nõus ilma minuta sinna sünnipäevale minema, sest mina “jäin haigeks.” Teadsin et see oli minu võimalus, blokeerisin ta igaltpoolt, kustutasin ta enda elust, otsisin oma dokumendid üles sõitsin järgmisel päeval salaja tema teadmata tagasi Soome. Muidugi, kui ta avastas selle, siis mitu päeva üritas ühendust saada, tegi varikontod, millelt saatis mulle ähvardusi ja videosid, kus sõidab ennast sodiks jne ja et ma ei saa temast lahti. Ta tuleb mulle Soome järgi. Vastasin, kui ta peaks Soome tulema mind tülitama, siis lasen ta ühel tuttava kambal läbi peksta ja lasin sellel tuttaval talle kirjutada. Ma tean, et see polnud kuigi ilus tegu, aga selleks hetkeks mul oli täiega suva ja vihkasin ja jälestasin teda nii palju. Õnneks Soome ta ei kippunud ja enam ma tema roppustele ei reageerinud, (saatsin ta asjad postiga järgi) ja jättis ta mu lõpuks rahule. Minu rahulik ja terrorivaba elu algas, mille üle nii õnnelik olen.
Praegu temast nii palju et tal on naine ja selle naisega ka lapsed elavad kuskil Eestis. Loodan, et laste nimel on ta ennast muutnud. A ja novembris 2015 lendasin ikkagi Türki
Sa teed Merli väga tänuväärset tööd ja aitäh, et jaksasid minu nii pika teksti ära lugeda, hakkas poole kergem, kui sain selle kirja panna. Ma sooviks jääda anonüümseks, minu lähedased, kes seda lugu enam vähem teavad, saavad aru, et mina olen selle kirjutanud ja muud ma ei vajagi. Tahan, et inimesed näeksid, et igast olukorrast on väljapääs!