8.märts on rahvusvaheline naistepäev. Ainult naistele suunatud päev. Minu jaoks tähendab see seda, et saan rääkida südamerahus naistevastasest vägivallast. Sellel päeval korraldatakse naistevastase vägivalla vastaseid aktsioone, rahvusvahelisi konverentse jpm. Ehk on see päev see, kus ei esitata klassikalist väidet „aga mehed kannatavad ju ka.“
Just selle „aga mehed kannatavad ju ka“ väitega näen igapäevaselt palju vaeva. Keegi pole kunagi väitnud, et mehed ei kannataks, aga see, et on vaja just keskenduda naistevastasele vägivallale, on põhjusega. JA MINA KESKENDUNGI NAISTEVASTASELE VÄGIVALLALE! Nii et palun ärge jälle tulge jutuga, kuidas mehed ka kannatavad. Olen nõustanud ka vaimse vägivalla all kannatavat meest ning ma ei kahelnud hetkekski, et ta mulle iba ajaks, kuigi lõpuks hakkas ta mulle külge ajama.
Veebruari alguses väisasin Rootsis toimunud konverentsi soolise võrdõiguslikkuse teemal, kus keskenduti eelkõige naistevastasele majanduslikule vägivallale. Eestis on sellest kõigest veel väga vähe räägitud, aga mul on hea meel, et läbivalt erinevad Euroopa tippametnikud ja teadlased leidsid kui oluline on keskenduda just naistevastasele vägivallale (mis andis jällegi kinnitust, et ajan ühiskonnas õiget asja).
Ühes varasemas blogipostituses tõin selle juba välja, et üle maailma pääseb parlamenti naisi vaid 25%! Eestis seekord pääses riigikokku lausa 30% naisi, mis on juba üle maailma keskmise! Nendes riikides, kus on naisi rohkem avalikus sektoris võimu juures, esineb vähem perevägivalda. Võimul olevad naised toovad ühiskonda rohkem pehmemaid väärtusi: mõistmist, eetilisust ja ausust. Olen palju mõelnud sellele, kuidas pikema demokraatiga riikides peaks olema justkui lähisuhtevägivalla teema kuidagi paremas seisus, aga tihtipeale ei ole ning siin võibki peituda üks põhjustest. Naisi hoitakse võimu ja tähtsamate ametikohtade juurest eemal. Miks neid hoitakse eemal? Sellepärast, et nad on naised.
Usun, et kõik mäletame ühe meessoost riigikogulase küsimust meie naispeaministrile: „kus sa, lilleke, siis said?“ Mõni poliitik lausa propageerib avalikult, kuidas naisi tuleb poliitikast eemale hoida, sest nad on emotsionaalsemad. Isegi üks juhtiv naisametnik tõdes, et karjääri tegevad naised toovadki palgad alla ja peaksid selle asemel hoopis lapsi sünnitama. Kui meil on juba ülevalt allapoole selline suhtumine, siis miks ühiskond peaks kuidagi teisiti arvama? Miks mees, kes peab end kodus naisest igas mõttes paremaks, peaks võimaldama naisel tööl käima? Mine sa tea, saab veel sealt uusi teadmisi ja oskusi ning tahab hoopis hakata karjääri tegema, mitte kodus mehe võimu ja rahakoti peal olla.
Kusjuures seoses sellega, et ühiskonnas on palju ohvrisüüdistamist ka selles osas, kuidas naised on meestega raha pärast koos ja et kannatagu siis see vägivald ära, kui tahavad head elu nautida. Minu kogemus vabatahtliku nõustajana (olen seda nüüdseks 3,5aastat teinud) on olnud see, et jah, kannatavad küll tihtipeale majanduslikel põhjustel vägivaldsest suhet. Mitte aga sellepärast, et neil hea elu oleks, vaid hoopis sellepärast, et vägivallatseja on suutnud oma manipuleerimisoskustega naise nimele laene võtta. Kui naine peaks tahtma lahkuda, on see esimene ähvardus, millega naist takistada, et nad ei maksa enam laenuraha. Kurb reaalsus on aga see, et ega nad ei maksa suhtes olles ka ja sisendatakse naisele muudkui, kuidas pere peabki kokku hoidma ning oma partnerit tuleb aidata. Üks hiljutisem juhtum minu nõustataval oli näiteks see, et naine oli kannatanud 7 aastat mehe vägivaldset käitumist, pidanud isegi oma kasulast üleval ning ühel päeval mees nõudis, et naine kirjutaks pool maja tema nimele, põhjendusega, et nad on ju abielus. Maja sai mehe nimele ja paari nädala pärast andis mees lahutuse sisse.
Need on vaid mõned näited majanduslikust vägivallast. Tegelikkuses on meie Eesti naised väga andekad, intelligentsed, arenemisvõimelised, kui neil lastakse seda teha. Ühiskonnana peame seda võimaldama ja lõpetama suhtumise „aga mehed kannatavad ju ka“ ning leidma hoopis viise, kuidas lubada naistel oma tegelikku potentsiaali kasutada. Naised väärivad seda täpselt sama palju kui mehed! Ja kõige lõpetuseks, minu meelest on hoopis need mehed emotsionaalsed, kes ei suuda oma nõmedaid kommentaare avalikus ruumis naiste kohta enda teada jätta.