Hei-hei!
Siinses Bali postituses siis juttu nendest kohtadest, kus meil trennivabadel päevadel väljasõidud toimusid ja natuke ka Nirvana Life spa külastusest. Meie armas treener, Pamela, oli väljasõidud juba ise kõik nii ära organiseerinud, et meie pidime lihtsalt teatud kellaajal valmis olema. Ega liiga palju erinevaid kohti ühel päeval külastada ei jõudnudki. Vahemaad ei ole küll Balil pikad, aga autoga punktist A punkti B jõudmine võtab meeletu aja. Sellepärast seal nii palju rolludega sõidetakse ka, saab oluliselt kiiremini.
Esimene väljasõidu päev oli meil planeeritud Ubudisse. Sinna sõitu alustasime nii vara, et jõudsime pm päikesetõusu ajaks ühte hommikusöögi kohta, kus taustaks oli Mount Baturi mägi. No tõesti, kui see ei ole breakfast goal view, siis mis see veel olla saaks. Toit oli seal ka imemaitsev ja väga odav. Kui olime seal oma hommikusöögi ära nautinud, liikusime edasi Kanto Lampo waterfalli juurde. Seal sai tõesti väga palju ilusaid pilte tehtud. Sinna oli ka sissepääs, ma ei mäleta enam, palju, aga äkki meie rahas oli mingi 1.-. Olematu raha ühesõnaga. Pärast waterfalli osa läksid veel monkey forestisse, meie sõbrannaga selle osa skippisime ning käisime hoopis niisama Ubudi peal ringi. Vahepeal võtsime kuskil salongis tund aega jalamassaaži, mis maksis äkki 5-6.- Osa asjad olid seal nii odavad, et ausalt öeldes ei jäänudki need hinnad meelde.
Hommikusöögi vaade ja mina loomulikult pildistasin kassi. Kusjuures Balil väga tänaval kasse ei märganud.
Sisenemine Kanto Lambo waterfalli alale. Mulle täiega meeldivad need budistlikud kujukesed ja templid igal pool. Kose juures oli ka üks väike tempel, kus oli silt, et seal riideid vahetada ei tohi.
Sain ka teada, kuidas fancyisid kose pilte tehakse. 😀 Aga elamus omaette. Pildile ei jää see, kuidas tegelikult terve nägu, nina, suu ja silmad vett täis on kogu aeg ning ise püüad samal ajal pildi jaoks ilus olla. 😀
Tõesti süda selle waterfalli peale!
Me küll Monkey Foresti asemel jalutasime niisama ringi ja nautisime jalamassaaži, aga palju ahve nägime tänavatel ikkagi.
Teine väljasõidu päev oli Uluwatu randa ja pärast seda Uluwatu mäe peal asuvasse templisse. Oehh, see rand lihtsalt… Ookeanivesi oli nii mõnusalt karastav, kui päikese käes oli ligi 40C. Tempel oli ka väga lahe elamus. Jällegi, sissepääsupileti hinda ei mäleta, aga kindlasti kallis ei olnud. Templi alal pidi aga olema mega ettevaatlik, et ei jääks midagi nähtavalt, ei telefon ega päikeseprillid vms. Nimelt seal olid väga asjade saamahimulised ahvid, kes lihtsalt tulid võtsid sinult midagi ära. Eks me seal kiiruga ikka pilte tegime, aga see hirm oli täiesti õigustatud, et iga hetk võid telefonist ilma olla. Küll need ahvid võtsid seal inimeste prille ja veepudelid ära jne. Muidugi nad juba teadsid, et osa munki üritavad nendega siis vahetuskaupa teha ning tundus, et nad enamasti olid nõus asja vastu pähkleid saama.
Meie seltskonnas toimus ka ühe ahvi poolt rööv. Nimelt meil üks tüdruk istus pingi peal ja plätud olid jalast ära ning ahvike, keda just parajasti pildistasin, märkas seda ning järsku see plätu tema käes oli. Püüdsin temaga vahetuskaupa teha, andsime poetšeki, aga see ei sobinud talle. Õnneks üks kohalik tuli jälle oma pähklikotikesega ja nii me selle plätu tagasi saime. Muidugi ta ootas selle eest mingit auraha, aga rahakotte meil turvalisuse kaalutlustel kellelgi kaasas ei olnud. Igatahes elamus omaette igal juhul.
Pildil on seda keeruline edasi anda, aga see vesi oli seal väga, väga ilus.
Mida sa veel elult soovid, kui juua India ookeani ääres päikese käes värsket kookosvett?
Mõned pildid seal templis, kus ahvid kõiki röövida tahtsid, sai ikka tehtud.
No need vaated! Eriti, kui üks nunnu ahvike ka veel pildile jääb. 🙂
Siin aga see patukotist ahvike, kes meie seltskonnas plätu tahtis röövida.
Lisaks väljasõitudel käisime ühel päeval ka Nirvana Life Gym and Fitness Centris. Seal siis oli võimalik käia saunades, külma-ja kuumavannides, lebotada niisama bassu ääres, soovi korral tellida süüa ning osaleda rühmatrennides + seal oli ka jõusaali ala. Kuna meil oli õhtul oma kickboxi trenn, siis keegi seal trenni ei teinud. Chillisime niisama bassu ääres, sõime ning käisime saunas ja külmavannis. Natuke naljakas oli minna kuuma sauna, kui õues oli juba üsna saunalaadne temperatuur, aga eks see eestlane üks saunarahvas ole. Seal spas oli selline reegel, et kuni kella 16ni seal pildistada ega filmida ei tohtinud. See reegel olevat tehtud sellepärast, et influencerid ei segaks seal teiste rahu. No me salaja ikka mõned pildid ja klipid tegime, aga püüdsime tõesti vaid iseend nende piltide/videode peale jätta. Igatahes oli mõnus koht, kus saab päev otsa chillida või ka nt läpakaga tööd teha. Toidud olid seal ka head ja soodsad.
Elunautleja Nirvana Lifes.
Mega hea supp oli seal!
Ega me tegelikult rohkem Canggust eemal ei jõudnudki käia. Targemad tüdrukud jäid pärast kickboxi laagrit Balile veel edasi kaugtööd tegema. Meie aga hakkasime kohe laagri lõpus Eesti poole tagasi lendama. Crabi taksoga lennujaama meie majutusasutusest oli kuskil 20km, veidi üle tunni sõitu ning see läks maksma koos lennujaamaparkimistasuga äkki 8.-. Jällegi, päris soodne. Tagasi läksimegi juba tuldud teed kaudu. Bali-Singapur-Helsinki-Tallinn. Uuh, tore oli koju jõuda, aga mõnus on see, et Bali puhkuse järgne vaib kestab veel siiani. 🙂
Sellega võtangi siis Bali blogi kokku ning järgmises blogis räägin veidi ühest külmemast maast, nimelt paar päeva pärast Bali reisi oli vaja töö tõttu Norra lennata. Nii et lugemiseni!
Tsaupakaa! 🙂
